Lamasin öösel pimedas toas voodis. Tulin voodist välja ja proovisin lampi põlema panna, aga see ei süttinud. Tulin veel palju kordi voodist välja ja proovisin erinevaid lampe süüdata, aga kõik katsed olid edutud. Mõnel korral sain lambipirnide hõõgniidid hästi tuhmilt hõõguma. Ühel korral läks vannitoa lamp heledalt põlema, aga ainult sekundiks. Lamasin voodis. Isa käis korraks minu voodi juures. Mõtlesin, et lambid ei sütti vist sellepärast, et isa on ööseks elektri teistsugusele režiimile keeranud. Aga isa läks minust varem magama, minu magama minnes lambid veel põlesid. Nähtavasti oli isa hiljem korraks üles tõusnud ja elektri ümber lülitanud. Henn magas oma voodis. Mõtlesin, miks siin peaks olema Henn, kui ta ei ela enam siin. Ma ei saanud teda teiste vendadega segi ka ajada, sest teised olid samuti mujale kolinud. Mõtlesin, et loobun lambi süütamise katsetest ja püian olukorraga leppida. Kui öösel ei olnud lambid süüdatavad, siis veetsin öö sisuliselt hulluse seisundis.
*
Mängisin ühe vanema mehega malet. Mina võitsin. Raamatus oli õpetatud, et oda oleks saanud arendada liini f8-a3 asemel ka käiguga f8-h6. Aga ma ei saanud sellest käigust aru, sest sealpool oli sein ees. Ütlesin, et kui males kaotada, siis see võib mälestused ära rikkuda. Vastane ütles kurva häälega, et ja mina rikkusin tema Vooremaa mälestusi, ma tegin seda väga professionaalselt. Ta oli kohalik mängija ja ei olnud harjunud, et Tartust võivad tulla tugevamad. Nimetati, et uute reeglite järgi peab esimest korda üle keskjoone käies vastast suuliselt hoiatama. Seoses sellega esimese vooru tulemused tühistati ja Rei andis pooltele mängijatele kaotuse, sest nad olid teinud odakäigu seda eelnevalt protokolli kirja panemata. Järgmises voorus pidime mängima suurema arvu ruutudega malelaudadel. Küsisin, kas siin on kindel nuppude järjekord või juhuslik. Vastati, et kindel. Aga nuppe peale pannes selgus, et järjekord on tavalisest malest erinev. Kuningas asus kahe lipu vahel. Hakkasin sellest majast joostes põgenema. Keerasin esimesel võimalusel teisele tänavale, et jälitajatel silmist kaduda. Selja taha vaadates nägin, et jälitajad ongi kannul. Ühes järgmises kohas keerates keeras esimene jälitaja mulle järele ja jõudis lähedale. Lõin talle rusikaga vastu nägu. Aga ülejäänud inimesed jooksid teist teed, sest keegi ei paistnud siiski olevat jälitaja, vaid nad olid tervisejooksjad, kes jooksid minuga ainult juhuslikult algul sama teed, kuni mina teisele keerasin.
*
Tegin kolmandat korda füüsika sisseastumiseksami. Sain kaks punkti. Esimene kord olin põhjalikult valmistunud ja saanud 13 punkti, aasta hiljem olin proovi pärast ilma valmistumata uuesti eksamit tegema läinud ja saanud punkte 8. Nüüd oli hulk aastaid mööda läinud ja ma olin omandanud ajaloos magistrikraadi. Füüsikaeksamit läksin jälle tegema ettevalmistuseta, et vaadata, kui palju veel meeles on. Üldsõnalised kirjeldused olid meeles, aga valemid olin ära unustanud. Võibolla võeti mul hinnet alla ka sellepärast, et oli minu blogist loetud, et käin eksameid tegemas niisama, sest olin kirja pannud selliseid unenägusid. Niisama eksamite tegemist ei peetud võibolla õigeks, sest eksamitööde parandamine võttis palju aega. Minu jaoks oli eksami tegemine psühholoogia eksperiment. Aga kui ma oleks sisse saanud, olekski minust ootamatult füüsika üliõpilane tulnud. Kui eksam oli läbi, öeldi, et nüüd hakkame mängima malet. Olid valmistatud 10 korda 10 ruutude arvuga malelauad. Sellist malet ma polnud varem näinud, ainult kabet. Ruumi keskel olid tohutu pindalaga kokkulükatud lauad ja mängijad pidid istuma selle moodustise servades ja leidma endale kõrvale istuva vastase. See oli natuke ebamugav. Mängimiseks saabus kohale Vihmand. Siis pidime minema teise ruumi. Kõndisin mööda koridore ringi, et see leida. Ma ei mäletanud enam, kus on riidehoid, kuhu ma oma riided olin jätnud. Mõtlesin, et eilesel turniiril anti kõigile valgetega mänginutele odakäigu ette mitte üles kirjutamise eest kaotus. Nüüd edaspidi kui Rei on kohtunik, hakatakse neid üles kirjutama. Aga kui keegi teine on kohtunik, siis ma seda vist teha ei viitsi. Pealegi kiirmales ei antagi protokolle, kuhu saaks käike üles kirjutada, siis see üleskirjutamise nõue on läbimõtlemata. Jõudsin õigesse ruumi kohale. Seal istus minu kõrvale Jürgen I., et meid omavahel mängima pandaks. Talle oleksin ma suure tõenäosusega kaotanud.
neljapäev, märts 28, 2013
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar