Kõnekoosolek

Kõndisin mööda tänavat kodu poole. Vastu tuli üks lühike poiss. Ta nimetas kahe minu venna nime ja küsis, kas mina olen nende vend. Küsisin poisilt, mis ta nimi on. Ta ei tahtnud öelda. Ütlesin, et selleks, et ma saaksin ta küsimusele vastata, pean ma teadma, mis ta nimi on. Poiss ütles, et ta nimi on David. Küsisin, miks ta naerab. Ütlesin, et kui ta naerab, siis ma teda ei usu. Mõtlesin, et kui ta järgmine kord vastu tuleb, siis küsin jälle ta nime.

*
Läksin kõnekoosolekule. Seal pidi olema kolm esinejat. Nad tulid uksest sisse. Üks neist ütles irooniliselt, et kohutav, inglise keeles räägitakse. Krister tegi selle peale iroonilise näo, nagu ta suhtuks üleolevalt kõigisse, kes ainult eesti keelt oskavad. Aga rääkima hakati siiski eesti keeles. Publiku hulgast võttis Klaus kohe koosoleku algul sõna. Ta luges ettekande paberi pealt maha. Kõigepealt kordas ta sõnu jalad-kingad-jalad-kingad. Sellele ta lisas, et rohkem ei ole sellest ajaloolisest isikust midagi teada. Publiku hulgast oli nii palju sõnasoovijaid, et põhiesinejad ei saanudki rääkida. Mina magasin diivani peal. Mulle tuli meelde, et olin raamatust lugenud, et koosolekutel võib alati näha palju magajaid, mis tuleb igavusest. Aga ei saanud öelda, et mul oleks igav olnud, sest mul oli väga mõnus magada. Üks kuulaja soovis veel magamiseks ruumi. Uksest tuli sisse üks vang, keda saatsid kaks politseinikust valvurit. Küsiti, mis ühes inimesest on saanud. Pakuti kahte varianti. Mina teadsin kolmandat varianti, et ta läks vist laevaga põhja. Laual oli palju kringleid ja muid toite, mida lasti ringi käia.

*
Räägiti, et Tarto on sotsiaaldemokraat. Ütlesin, et päriselt on ta konservatiiv. Ta oli praegu sotsiaaldemokraatliku partei liige, aga algselt oli ta olnud konservatiivses parteis, kuni see teistega ühines. Aga kui ma seda sotsiaaldemokraatite kuuldes rääkisin, võisid nad Tarto vastu ettevaatlikumaks muutuda. Ütlesin, et 1990. aastate alguse parteide juures meeldib mulle veel see, et siis võis partei mõju omamiseks olla ükskõik kui väike, aga praegu peab selleks olema 10 000 liiget. Vastuseks tehti koledat häält, nagu ei oldaks minuga nõus. Võibolla ütlesin natuke liiga suure arvu. Kunagi oli ERSP olnud 1000 liikmega Eesti suurim partei, pärast seda oli parteide liikmete arv kasvama hakanud.