Mõtteid eri kirjutiste põhjal

Kirjutatakse, et vaba tahet ei ole olemas, seda kinnitab teadus ja tunneb ammu teoloogia ettehoolduse nime all. Mulle tundub siiski, et need, kes vaba tahet usuvad, võivad rohkem korda saata. Või alati ehk ka mitte, sest kalvinistidega on vist vastupidi, et nad saadavad asju korda ettemääratusse uskumise tõttu. Oleneb, kas uskuda, et ma ei suuda midagi korda saata, või et ma ei suuda midagi korda saatmata jätta. Korda saatmine võib tähendada vahel ka midagi halba, kui küsitakse: "Mis sa jälle korda oled saatnud?" Teises artiklis kirjutati sellest, et ilma andeta ei suuda kirjanduses midagi suurt korda saata. Aga ande puudumiseks võidakse pidada lihtsalt enda maitsele mitte vastamist. Kolmandas kohas kirjutati, et need, kelle arvates ei ole mingeid objektiivseid näitajaid, mille põhjal üks kunstiteos oleks teisest parem, on postmodernistid. Modernistlik kunst olevat kindlate reeglitega, olgugi need irratsionaalsed, aga postmodernismis olevat needki reeglid kadunud. Kui kolmapäevases seminaris räägiti, et kunstis ja filosoofias ei ole modernismi ja postmodernismi mõisted samatähenduslikud, siis raamat väidab, et teaduse postmodernismi mõiste on just kunstist laenatud. Modernismi ajal veel polevat kiputud mõisteid kunstist laenama. Entsüklopeedia seletab, et laiemas tähenduses modernism on kunstis kõik ajalooperioodiga seonduv, aga kitsamas tähenduses on modernism sama, mis avangard. Kui seminariks valmistudes panin tähele, et modernism kunstis on irratsionaalne ja teaduses ratsionaalne, siis modernistlik kunst olevat siiski uskunud just teaduse eeskujul, et uus on vanast parem, millest ka avangardismi mõiste. Aga aega, mida ühed seostavad avangardismiga, seostavad teised dekadentsiga, mis peaks olema sama asi teist pidi vaadatuna.