Diskussioonis
küsiti üksikute teaduste asendi kohta. Matemaatika paigutusele vastuargumendiks
toodi, et Vana-Kreekas oli see seotud maamõõtmise ja müstikaga. /TÄIENDUS: Võibolla maamõõtmine ei olnud vastuargument, vaid vastuväiteks räägiti, et tänapäeval on matemaatika ja filosoofia puhas teooria, aga füüsikas tehakse vaatlusi./ Küsiti, kas
filosoofia ja semiootika on ühel määral filosoofilised. Vastus oli, et mitte
täiesti. Küsiti, mis on filosoofia uurimisala, kas see võib tegeleda kõigega.
Vastus oli jah, ettekandja uurib, mis on teadus, ja füüsika tegeleb ka kõigega.
Küsimusi oli Heideggeri filosoofia kohta. Ettekandja oli seisukohal, et ta ei
pea lähtuma täielikult autoriteetidest, vaid tema lähenemine on
probleemikeskne. Mina küsisin, mis vahe on f-teadusel ja täppisteadusel. Vastus
oli, et suurt vahet ei ole. F-teadus tegeleb idealiseeritud mudelitega, aga
täppisteadus on kirjeldav. F-teadus peaks muutuma täppisteaduseks. Küsiti, kui
palju on ettekandja mudel ajas tagasi viidav, Newton tegeles muuhulgas
alkeemiaga. Ettekandja seisukoht oli, et teadus on tekkinud uusajal, juba
Galilei tegeles osaliselt teadusega. Küsiti teoloogia asukoha kohta. Üks
kuulaja ütles, et teadus põhineb ainult uuringutel, aga teoloogial on mingid
eeldused. Mina ütlesin, et usuteadlane võib ateist ka olla. Üks kuulaja vastas,
et matemaatik võib ka baptist olla. Üks kuulaja rääkis, et ettekandja on
kasutanud oma teaduste klassifikatsioonis ühte telge, aga võiks olla kaks telge
– matemaatilisuse ja eksperimentaalsuse telg. Mina rääkisin, et kodus artiklit
lugedes ma imestasin kõige rohkem, et modernismi mõistet on kasutatud
vastupidises tähenduses kunstiajaloo modernismi mõistele. Kunstiajaloos on kaks
põhistiili: 1) klassitsism või realism, 2) romantism. Modernism lähtub rohkem
romantismi esteetikast, mis on irratsionaalsem, aga artiklis on viidatud
modernismile kui ratsionaalsusele. Mina nimetaks seda realismiks. Ettekandja
vastas, et ta ei kasutanud kunstiajaloo, vaid muud terminoloogiat. See
terminoloogia on levinud ja ettekandja ei mõelnud seda ise välja. Küsisin, kas
see tuleb siis lihtsalt sellest, mis ajal nähtus on tekkinud. Ettekandja
vastas, et see pole seotud aja, vaid sisuga. Üks kuulaja rääkis, et võiks olla
lisaks Eesti mõtteloo professuurile ka maailma mõtteloo professuur. Natukese
aja pärast tulin veel oma küsimuse juurde tagasi, et kui ajaloolane ütleb
“modernismi perioodil”, kuidas siis aru saada, kas ta mõtleb kunstiajaloo või
teaduse tähenduses, kas need mõisted ei peaks olema ühtlustatud. Ettekandja
vastas, et võibolla peaks, aga paraku ei ole.
kolmapäev, märts 06, 2013
Teaduste klassifikatsioon
Tänases seminaris
kõneles R. Vihalemm. Eelnevalt lugemiseks saadeti kaks tema artiklit ja
ettekandes rääkis ta kolmanda nurga alt. Teemaks oli teaduste klassifikatsioon.
Vihalemma järgi on olemas laiemas mõttes teadusel kolm alaliiki: 1) f-teadused,
mille alla kuuluvad füüsika ja matemaatika, 2) mitte f-teadused, mille alla
kuulub looduslugu, 3) sotsiaal-humanitaarteaduslikud uuringud. Lisaks on olemas
pseudoteadused ja mitteteadus. Ideaalseks teaduseks on peetud füüsikat ja selle
meetodeid saab kohati kasutada ka kõigis teistes teadustes. Aga ei pea ainult
füüsika meetodeid kasutama, vaid sotsiaal-humanitaarteadusi võib pidada teaduse
asemel ka filosoofiaks või metodoloogiaks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar