esmaspäev, märts 25, 2013

Lisaauhind

Olime maamajas. Külla tulid ühed inimesed väikse lapsega. Sellel lapsel olid jalad koguaeg kükitavas asendis ja ta kõndis ka nii. Ta oli vigane ja arvatavasti pidid tal muuhulgas jalad alati selliseks jääma. Aga vaevalt jõudsin ma seda mõelda, kui ta ajas jalad sirgeks ja astus esimesed sammud sirgetel jalgadel. Läksin kesklinna bussijaamas bussi peale. Mina seisin, Krister ja üks teine klassivend istusid. Ütlesin: "Kuule, Simo." Siis sain aru, et oleksin pidanud ütlema Krister. Küsisin, kas see buss üle silla ka sõidab. Buss hakkas sõitma teises suunas, aga siis keeras veelkord ja sõitis üle silla. Bussist väljudes läksin Kaunase puiestee hoovi, sisenedes sinna tagumisest otsast. Pireti ja Kerstini maja seina ääres kasvasid haruldased ilutaimed, millele olid puust kaitsed pandud. Läksin neist taimedest ringiga mööda, et neid mitte tallata. Aga üks mees tuli minuga pahandama, et ma olin ka ringiga minnes osasid kultuurtaimi tallanud. Ta tahtis, et ma maksaks trahvi. Küsisin, kui palju ta raha tahab, ma natuke võin anda, aga seda on talle vist vähe. Kui jõudsime bussipeatuse juurde, ütlesin, et ma parem ei maksa. Käkerdasin selle mehe kokku ja viskasin eemale.

*
Kaks maleturniiril osalenud poissi vaidlesid. Üks ütles, et ta peab veel raha saama. Teine vastas, et ei pea. Küsisin neilt, kas turniiril üks tingimus raha saamiseks oli. Nad vastasid, et ei olnud. Küsisin, kas punktitasu oli. Vastati, et seda ka ei olnud. Ütlesin, et siis ei pea raha juurde saama. Vaatasin seinalt turniiritabelit. Minu nimi oli kirjutatud kõige ülemisse ritta. Olin saanud kuus punkti. Minu nime taha oli veel kirjutatud, et lisaks tavalisele rahalisele auhinnale sain ka Eesti Rahva Muuseumi auhinna. Seega teenisin mina selle turniiriga kõigist teistest rohkem. Aga esikohta ma vist ei saanud. Või võibolla sain ka. Tartu meistrivõistlustel oli selline koosseis, et neil sain alati palju punkte. Mõtlesin, et üks aasta võiks olla sellised Tartu meistrivõistlused, kus minu esikoht selgub alles viimase vooru viimasena lõppevas mängus, kus ma panen ratsu ja odaga mati. Vastane ütleb, et ma ei pannud matti õige arvu käikudega, vaid neid oli 52. Aga seda märkab ta liiga hilja. Inglise keele tund sai läbi. Hakkasin asju ranitsasse pakkima. Jäin viimasena pakkima. Vanasti oli seda juhtunud kogu aeg, aga vahepeal mitte. Erik ütles, et tema eesti keele etteütluses on tehtud ootamatuid parandusi, mida ei peaks tegema. See tekitab eksamiks valmistumisel segadust. Vastasin, et see õpetaja on ju rumal. Nimetatud õpetaja tuli uksest sisse. Küsisin, kas ta kuulis, mida ma ütlesin, ma ütlesin, et ta on rumal. Õpetaja küsis, miks. Vastasin, et ta tegi etteütluses parandusi, millega mina, minu ema ega Erik nõus ei ole. Erik ütles, et parem on ise kirjutada kui pinginaabri abile loota.

0 vastukaja: