Sõda televiisoris

Televiisoris näidati sõda. Selgus, et seal osales ka eestlasi, sest ühel autol lehvis Eesti lipp. Eestlasi oli osalenud ka varasemas Tšetšeenia sõjas. See tuli Eesti enda raskest ajaloost, mistõttu mõned inimesed olid täis tahtmist kurjaga võidelda. Televiisoris näidati, kuidas kiirkorras ehitatud varjendi katuse all lamas sõdur kõhuli ja tulistas. Kogu aeg ta ei tulistanud, vaid siis, kui kedagi näha oli. Enne edasi liikumist tulistati tee rajamiseks ka siis, kui kedagi näha ei olnud. Olin Tšetšeenias ja läksin koos tšetšeenidega mööda teed. Nägin tee ääres toitu. Ütlesin, et siin saab süia. Tšetšeenid leidsid, et söömiseks pole aega. Ütlesin, et tegelikult võõraste pakutav toit võibki olla nagu Trooja hobune ja mürgitatud. Lisasin, et mulle tuli meelde, et islamiusulised ei võigi sealiha süia. Selgus, et tšetšeenid isegi ei tea, mis sealiha on. Olime vanaema pool. Sinna tuli hoolimata koroonaohust ka Jürgen. Ta rääkis, et arvatakse, et venelased on väga halvad, aga tegelikult on kõik halvad. Jürgen küsis mult, kas ma olen juba tund aega raadiot kuulanud. Vastasin, et ei, vahepeal vaatasin televiisorit ka. Tavaliselt ei tee ma päeva jooksul kumbagi, vaid kuulan linte.

*
Olin registreerunud bussireisile Kaukaasiasse. Aga otsustasin, et ma siiski ei lähe, sest sinna on veel pikem maa kui Tallinnasse.

*
Sisenesime kirikusse, kus oli algamas üks üritus. Tuletati meelde kiriku sisekorda, et kirikus ei tohi liha süia. Ütlesin, et siis vist muid toite võib. Olime koolimajas ja otsisime ruumi, kus üritus pidi algama. Koolimaja oli võrreldes meie kooliajaga ümber ehitatud ja tee leidmine oli läinud raskemaks.