Sünnipäevakonverents

Rahvas kogunes saali, sest algas minu sünnipäeva üritus. Kui esimene kõne oli lõppenud, ütlesin koha pealt, et nüüd võib mind õnnitleda. Keegi õnnitlema ei tulnud, sest päevakorras oli veel kõnesid. Ütlesin, et või ei pea veel õnnitlema. Järgmisena pidas kõnet J. Kronberg. Ta ütles kõnes, et osad on tulnud siia kasimata välimusega. Osade kohta paistis selge olevat, et Kronberg mõtles neid, aga ma ei teadnud, kas ta mind ka silmas pidas.

*
Krister saabus ja ütles Narusbergile: "Tere vend!" Narusberg aga oli tast vanem ja vastas: "Tere poeg!" Kristeril oli kombeks tundide ajal õpetajate juttu kommenteerida. Mõtlesin, et kui mõni õpetaja peaks talle ütlema, et tunni ajal peab vait olema, siis vastan, et Kristeri jutt on nii väärtuslik, et seda ei saa kaotsi minna lasta.

*
Läksime bussipeatusesse. Buss tuli kohe. Ma ei läinud peale, vaid lasin sellel bussil ära sõita, sest ma tahtsin kõigepealt natuke bussi oodata. Mul olid jalas lühikesed püksid ja käe otsas ülikonnapüksid. Ma ei olnud enda riietusega rahul. Mul ei olnud ka särki seljas, aga kui eemalt ühed tüdrukud lähenesid, panin selle selga. Tüdrukud kommenteerisid omavahel, et ma sain aru, et nad ei taha mind ilma särgita näha.