Juudiküsimus

Ulrike Jureit. Das Koloniale als kulturelle Code. // Historische Zeitschrift. 319/3. Dezember 2024.

Ajakirja seekordses numbris on palju artiklelid juudiküsimusest. Püüdsin leida pealkirja järgi mõnel muul teemal artiklit, aga lugema hakates osutus ka see samateemaliseks.

Artiklis kirjutatakse, et juutide kritiseerimine oli pärast Teist maailmasõda pikka aega tabu, aga uuemal ajal on seda tegema hakatud. Ajal, kui Euroopa riigid on kolooniatest loobunud, kritiseeritakse Iisraeli, et araabia alasid okupeerides on see endiselt koloniaalriik. Tänavu aastal on uudistes juttu olnud, et Ameerika president Trump ähvardab uusi vallutussõdu alustada.

Iisraeli ja araablaste vahel algas aastal 2023 uus sõda. Artikli autori meelest võib küll Iisraeli kritiseerida, aga see ei õigustavat katseid Iisraeli riik hävitada.

Juttu on ka holokaustist, et pikka aega peeti seda ainulaadseks kurjuseks, aga et uuemal ajal on leidunud neid, kes on pidanud seda üheks ilminguks teiste sarnaste hulgas. Artikli autor täpsustab, et ajalooliste nähtuste vahel on sarnasusi ja erinevusi, aga et iga ajalooline nähtus on ainulaadne. Ma olen lasknud tehisintellektil sarnasusi ja erinevusi loetleda. Ta on leidnud minu kirjutatud tekstidest nii ajaloolase kui ka maletaja mõtlemist, aga keemiku mõtlemist ainult selles mõttes, et kõigil teadustel on mingi ühisosa. Hiljuti kirjutasin barokkstiili jäljendava jutu, tehisintellekt leidis sellel tõelise barokiga neli sarnasust ja kolm erinevust.

Ajakirjaartikli autor viitab, et holokausti on peetud samuti kolonialismi ilminguks, aga tema meelest see nii ei ole, sest natsid tahtsid hävitada kõiki juute, mitte ainult kolooniate omi. Minu meelest mõningane kalduvus vägivalda tarvitada on kõigi inimeste geenides, aga Hitleri Saksamaa oli totalitaarne riik, mida praegune Iisrael ei ole, sest seal toimuvad valimised.