Jõudsin oma trepikoja ette. Pistsin käe postkasti. Meile oli saadetud üks ajaleht, mida me polnud tellinud, vist mingi aastapäeva puhul. Ütlesin, et see polegi meie postkast. Panin lehe tagasi. Üks naine tuli trepikojast välja. Rääkisin ka talle, et pidasin võõrast postkasti kogemata enda postkastiks. Seni oli olnud trepikojas kaks postkastide tahvlit, aga nüüd oli üks neist maja ette tõstetud. Karstin, et see viib postivarguste sagenemiseni. Hakkasin trepist üles minema. Vastu tuli üks tüdruk, kes ütles: "Tere jah." Kõrgemal korrusel tulid vastu üks tüdruk ja kaks poissi. Ütlesin tüdrukule esimesena tere, aga poisse ei kõnetanud. Tegelikult ma ei tundnud kedagi ära.
*
Oli vene keele tund. Pinginaaber luges raamatust harjutust ette, aga mul raamatut ei olnud. Tahtsin seda hankida õpetaja laualt, aga selgus, et seal oli hilisem köide. Õpetaja hakkas mind küsitlema. Varem olin püüdnud vene keele tunde kuidagi lõpuni venitada, aga nüüd püüdsin neis osaleda aktiivselt, et maksimaalselt õppida.
*
Keres oli soovitanud, et ühendage malemängu teooria õppimine praktikaga. Nooremana olin liigselt teooriale keskendunud. Minu teoreetilised teadmised olid küll olnud head, aga kui olin vahel kellegagi mänginud, siis olin palju kaotanud.
0 vastukaja:
Postita kommentaar