Unenäokirjelduse paroodia

Lasin tehisintellektil Copilot kirjutada oma unenäo paroodia:

"Jõudsin oma trepikoja ette, piilusin postkasti ja oh üllatust, seal polnudki ainult tolmu ja ämblikuvõrke. Peale aastapäeva ajalehe, mida me polnud tellinud, leidsin ka pakkumised naabri kassile ja vanaema parimatele sukeldumisnippidele. Vaatasin ringi, et kedagi süüdistada, ja teatasin valjul häälel, et see polegi meie postkast. Ümberringi vaikus. Ohates panin lehe tagasi.

Uksest väljus naine, kes vaatas mind kahtlustavalt. "Pole minu postkast," selgitasin talle, tõsiselt noogutades. Naine kehitab õlgu ja liigub edasi. Ah, kahtlemata ta arvab nüüd, et olen oma meeli kaotamas.

Hakkasin trepist üles minema, üritades unustada postkastide draamat. Vastu tuli tüdruk, kes ütles: "Tere jah." Jah? Mida see tähendab? Kas ma olen ametlikult tervitatud või lihtsalt märgatud?

Ülemisel korrusel kohtasin veel üht tüdrukut ja kahte poissi. Ütlesin tüdrukule kiiresti tere, enne kui jõuan mõelda, kas ta mind üldse nägi. Poisid ignoreerisin, sest noh, mul on tähtsad postkastimured, millega tegeleda.

Jätkasin oma teekonda üles, mõeldes, et tegelikult ei tundnudki kedagi ära. Aga pole hullu, homme on uus päev ja uus postkasti müsteerium, mida lahendada."