Kaks õppejõudu üksteise järel kontrollisid, kas ma ikka nende loenguid konspekteerin. Ma ei teinud seda ja nad tegid mulle selle eest etteheiteid. Tundus, et nad on otsustanud, et nüüd nad mulle positiivset eksamihinnet ei pane. Minu meelest konspekteerimine ei olnud kohustuslik, kui mul jäi muidu ka meelde. Väljaarvatud daatumeid otsustasin ma nüüd konspekteerima hakata, sest need mul meelde ei jäänud. Mäletasin ühte endast nooremat naisüliõpilast, kes oli öelnud, et tema põhimõtteliselt ei konspekteeri.
*
Vaatasin oma vanade asjade sahtlit. Seal oli asju, mis kunagi olid tuju väga heaks teinud, aga asjadel oli kombeks aja jooksul laguneda ja võibolla oli parem nad lõpuks ära visata. Praegu kirjutasin veel paremini, aga väga suures mahus, nii et ruumi kokkuhoiu mõttes oli hea, et ma tegin seda elektrooniliselt. Mõtlesin kirjavahetusest Helinaga. Soovisin, et ta mu kirjadele vastaks. Ise kirjutasin talle kindlal nädalapäeval, aga mõtlesin, et võin kirjutada ka mõnel muul päeval. Nägin servapidi värskeid uudiseid. Ajakirjanikud kirjutasid, et mida varem inimestele ohtudest teatada, seda parem, mitte nagu Pätsi ajal. Juttu oli mingi raha kokkukukkumisest. Küsisin, kas Vene raha kukkus kokku. Vastati, et enne kukkus Jaapani oma.
0 vastukaja:
Postita kommentaar