Olime ühes ruumis. Üks võõras maletaja ütles, et tal on külm. Pakkusin talle ühte oma riideeset. Ta pani selle selga.
*
Olin turniirisaalis. Püüdsin kindlaks teha, kellega ma pean järgmises voorus mängima. Selleks vaatasin laudade taga istuvate mängijate partiiprotokolle, kas kuskile on kirjutatud minu nimi. Mõtlesin, et kiiremini leiaks turniiritabelist vaadates, aga jätkasin otsimist senise meetodiga. Lõpuks leidsin ühest protokollist enda nime. Selle omanik ütles, et ma pean temaga mängima jah.
*
Ajalehe võrguleheküljel sai nüüd malet mängida. Alustasin prooviks ühte partiid. Kõik ruudud olid valged ja nuppe ei olnud näha. Avasin etturlöögiga g-liini. Mõtlesin, et mängin rahulikult, midagi ei saa juhtuda. Varsti löödi odaga nurgast minu vanker ja sellega oli mäng läbi. Publik plaksutas – selgus, et selles klubis oli olemas ka publik. Mõtlesin, et sellest pole midagi, sest ma mängisin anonüümselt. Vastane oli ka anonüümselt mänginud. Otsisin käsku, kas ei saaks järgmise mängu jaoks osasid ruute mustaks värvida. Otsustasin sisestada ka oma nime. Mõtlesin, et ma ei kirjuta täisnime, vaid ainult eesnime. Küsiti küll ainult perekonnanime, aga ma mõtlesin, et see on formaalsus, ma võin perekonna nime asemel sisestada ka eesnime.
*
Üks üliõpilane esitas ühele õppejõule küsimuse. Õppejõud ei teadnud vastust ja sellega saavutati tema eksmatrikuleerimine. See tähendas nii ülikoolis töötamise kui ka kõigis õppeastmetes õppimise andmete kustutamist. Mul tekkis küsimus, mida loetakse sel juhul ülikooli vilistlaste arvuks. Tundsin vajadust tunni ajal magada. Otsustasin seda teha, kuigi minu õppejõud vaatas minu poole.
0 vastukaja:
Postita kommentaar