Barokkstiil

Palusin muuta tehisintellektil Copilot ühe unenäokirjelduse barokkstiilis jutuks ja tulemus oli selline:

"Kujutage ette, et seisate keset maakohta, kus maantee kitsas ja looklev mähkub üle roheliste küngaste ja värske tuul mängib juustes. Siin, sellel maanteel, kohtasin sugulast. Küllap mäletate, eelmisel korral, kui olin samas kohas, oli tema see, kellega juhus mind kokku viis. Kuid seekord tundsin, et ajalugu ei kordu – mitte see sama sugulane, vaid hoopis teine, keda saatus mulle teele tõi.

Läksin linna poole kõndima, kus teadmatus mul suunataju kõigutas. Iga samm tundmatuses oli kui tants varjudega, teadmata, kas jõuan ihaldatud sihtkohta või ekslen tänavate labürindis. Linn, oma võõraste tänavate ja kõrgete hoonetega, pakkus oma võlu just selles teadmatuses. Ja kui oleksin eksinud ja koju tagasi pöördunud, oleksin leidnud lohutust oma kombeid muutmata.

Orienteerumistorn, mis kõrgus üle kõigi hoonete, oli mu juhatajaks, kuid ka teda ei saanud pimesi usaldada. Kui oleksin kõndinud sellest märgist mööda, oleks see sama torn võinud mind eksitada, oma kõrguse ja suursugususega teed varjates. Nii lõikus linn oma labürintides ja torni sirges hoidmises, oma teed, mille leidmine oli kui kunstiline rännak.

Barokkajastu luige sulg õhus, kaunite ja peente detailide võrku punudes – nii keeruline, et iga samm täidab meele kirega.

Kas selline stiil võiks olla sobilik?"