Neli korda vannituppa

Nägin unes, et läksin korterisse, kus elas mingi tähtis perekond. Seal oli raamatuid, milles oli selle pere liikmete kohta andmeid. Praeguse peremehe kohta oli raamatusse kirjutatud, et kui ta veel väga noor tüdruk oli, umbes 10-12 aastane, siis tuli ta ühel korral koju ja tema õemees kutsus teda enda juurde voodisse. Ta oligi läinud. Edasi oli kirjutatud, kelle kõigiga peremees sellest ajast peale maganud oli. Neid oli palju. Ma ei saanud aru, kas selle pere liikmed ise teadsid, milliseid andmeid nende kohta siin kättesaadaval on. Maaliti pilti, mis pidi näitama, kuidas see peremees ennast õnnelikuna tunneb. Paber tehti üleni märjaks ja maaliti seejärel peremehele suhu sigaret ja selle ots punasena põlevaks. Sigareti otsast maaliti tõusma paks must suits. Selleks pidigi paber märg olema, et oleks näha, kuidas suits laiali vajub.

Teises unenäos olin saatnud ühele väljaanndele kaastöö. Mõtlesin saata veel järgi hoiatuse, et kui seda ei avaldata, ei tohi väljaandjad pärast selle lugemist enam ise samal teemal kirjutada, muidu oleks see autoriõiguste rikkumine. Hakkasin kirjutama kirja poeesia listile. Kirjutasin, et ma ei tea, kas kõik selle listi liikmed mõistavad minu luuletusi sama valesti nagu Elaan sel ajal, kui ma neid listi suurema sagedusega saatsin. Kui olin kirja teele saatnud, siis märkasin, et olin teinud igas sõnas trükivea. Tahtsin nüüd saata seda lauset parandatud kujul ja lisada, et ma ei ole purjus, kuigi seda võib õigekirja põhjal arvata. Aga kui sain ekraanile ette oma kirja listist saabununa, tuli sellega koos juba kolm vastust. Üks vastaja kirjutas, et praegu on kirjade sisu ja nende saatmise sagedus kõvasti paranenud, kuigi sõnad "poeesia list" ja "sagedus" tekitavad temas ikka veel ebameeldivaid mälestusi. Mõtlesin, et kui ta ise nii kiiresti vastas, siis ta ju tekitab ise suurt sagedust. Mina ei jaksanud nii kiiresti kirjutadagi. Mulle meenus, et eile oli lehes olnud Kaplinski artikkel, mis käsitles teemat, millega sarnast oli ükskord arutatud ka selles listis. Nüüd hakkas mulle tunduma, et selle artikli lugemise tõttu mulle oligi tulnud mõte listi kirjutada. Lamasin oma voodis ja tegin sõrmedega silmad lahti. Läksin teise voodisse. Olin seal natuke aega, siis läksin oma voodisse tagasi. Tõusin uuesti ja hakkasin minema vannituppa. Kuna unenägudes võtab vannituppa minek tavaliselt liiga palju aega, siis otsustasin minna sel korral joostes. Mäletasin, et hiljuti oli juttu olnud teooriast, et unenägudes ei saa kiireid liigutusi teha, sest nende peale ärkab üles. Aga mina tajusin oma kiireid liigutusi ja ei ärganud üles. Mul õnnestus vannitoa tuli põlema panna, vannitoas panin ukse riivi ja hakkasin vannivett voolama panema. Mõtlesin, et nüüd võin ma ärgata, sest vee voolamine on jooksmisest veel kiirem. Aga ma ei ärganud selle peale, vaid olin lihtsalt hetk peale voolamise algust jälle voodis. Läksin jälle vannituppa. Sel korral ei õnnestunud mul enam kraani jooksma saada, seepärast tuli lasta dušši. Olin jälle voodis ja läksin jälle vannituppa. Sel korral oli ärkamisprotsess juba nii palju edasi läinud, et mul ei õnnestunud enam vannitoa tuld süüdata. Seetõttu pidin ukse lahti jätma, et oleks vähemalt natuke päevavalgust. Olin jälle voodis ja läksin jälle vannituppa. Nüüd olin juba nii ärkvel, et silmanägemine kadus üldse ära. Olin jälle voodis. Mulle tundus, et olen vist juba ärkvel. Selle kontrollimiseks otsustasin silmad lahti teha.