Matš

Nägin unes, et mulle oli tulnud palju uusi e-maile. Üks oli Tallinna kirjanikest maletajatelt. Selles kutsusid nad Tartu kirjanike malemeeskonda umbes kuu aja pärast toimuvale välkmatšile Rakverre. Matš oli sellega välja kuulutatud, kuigi Tartu mängijad ei olnud veel nõusolekut minemiseks andnud, sest seda ei oldud neilt küsitud. Minemapidajad istusid ümber laua, mina seisin ülejäänute selja taga. Tuli ka Ariel, kes imestas, et minejate hulgas on Krister ja Jürgen I. Krister oli tegelikult ajakirjanik, aga see tähendas siiski, et ta tegeleb kirjutamisega. Kui Ariel jälle läinud oli, ütlesin, et ta oleks võinud ise ka minna, sest tal on ka kodus palju raamatuid. Järgmisel hetkel olin juba matšil kohal. Mõtlesin, et Tallinn on selline linn, et kõik tallinlased mängivad aja peale, aga mina ei hakka seekord üldse kiirustama, vaid püian võita seisuga. Mõtlesin, et esimesed viis partiid võiks lõppeda kõik sellega, et mäng jääb viiki, sest olen löönud maha vastase nupud, aga mul kukub endal aeg ära.