Sõite

Läksime unenäos reisile. Vaatasin kaardilt, et Saaremaa asulate vahele on märgitud kilomeetrite arv, aga ma ei saanud enam aru, millisest asulast milliseni need on. Pille sai kaardist natuke paremini aru kui ema ja seletas seda talle. Jagomägi teatas, et tänavu käime Saaremaal ja Hiiumaal mõlemal. Algul arvasin, et selleks peame kõigepealt Saaremaalt mandrile tagasi minema ja sealt teise laevaga Hiiumaale sõitma, aga siis selgus, et lähme otse ühelt saarelt teisele. Jagomägi ütles, et sellel marsruudil lasksid kohalikud elanikud varem paate põhja.

Vanglas oli üks väga suur kurjategija, kes pidi vanglast tähtaja möödudes välja pääsema. Tema kaasvang ütles tema kohta, et vabadusse pääsedes teeb ta kohe midagi väga kohutavat, nii tanki kui Toompea jaoks. Mina lootsin, et talle määratakse võimalikult kiiresti uus ja nüüd eluaegne karistus. Hakkasin ennast kraadima, aga pillasin kraadiklaasi puruks. See ajas mind nutma. Tahtsin elavhõbedat kokku korjata ja välja konteinerisse viia, aga ema arvas, et piisab selle köögi prügikasti panemisest. Minu arvates oli see tal täiesti vale mõte, sest olin lugenud, et elavhõbedaaurud on väga mürgised. Üks teadlane, kes elavhõbedaga katseid tegi, surigi selle kätte. Lisaks tundus mulle, et konteinerisse viimine ei ole ka lahendus, sest siis puutuvad nende aurudega kokku prügimäel elavad inimesed. Kartsin, et elavhõbedakuulid aurustuvad enne kui ma jõuan nad kokku korjata.

Istusin kirjastuses arvuti taha. T. Parts tahtis ka saada. Näitasin talle kaugemat arvutit, et ta selle taha läheks. Ta hakkas minema, aga üks naine seisis ta teel ja hakkas karjuma, et kuhu ta läheb. Ütlesin Partsile, et teda keelatakse, sest ta pole kirjastuse töötaja. Siis selgus, et ühe arvuti kasutamise õigus tal on, sest ta ikkagi praegu tegi kirjastuse jaoks mingit tööd. Hakkasime maalilma. Üks vesivärv lahustus teises. Olime kooli joonistamisklassis. Viis minutit enne tunni lõppu ütlesin, et nüüd me peame maalimise lõpetama, et värv jõuaks tunni lõpuks ära kuivada. Tüdrukud tuletasid üksteisele meelde, et klassikokkutulekul olin ma rääkinud rohkem kui kunagi varem. Nad ütlesid, et enne seda ei näinud nad mind üldse unes, aga pärast seda hakkasid nägema. Ago ütles, et tema küll näeb mind unes. Ta nimetas ühe Kroonlinna lähedal asuva koha nime, mis oli minu nimega sarnane. Kordasin seda kohanime palju kordi.

Jälgisin aknast, kuidas suur kari õpilasi läks vihma eest varju alla. Mõtlesin, et nad tundi ei lähegi, aga siis sain aru, et sealt varjualt viib koridor edasi klassidesse. Üks mees oli kedagi ära tapnud ja nüüd hakkas veel elus olijatele esitlema oma kaaskondlasi. Idamaa kombe järgi tähendas kaaskondlaste esitlemine seda, et teatati sellega sellele, kellele neid esitleti, et tema tapetakse ka ära.

Vaatasin fotot, millel inimene hoidis käes putukat. Foto ülemine serv oli fotoprogrammiga moonutatud. Putukas ja inimese käsi olid selle programmiga kokku pandud. Siis läks aken kinni ja ma olin rahul, et seda uuesti avades on ülaserva moonutus kadunud. Seisin ühe ukse taga. Teiselpool ust tegi Oudekki ukse sees oleva luugi lahti. Ma tahtsin, et ta fotod tagasi annaks või mind pildistaks. Oudekki ütles, et mul on kurjad silmad, mida mul lapsena veel ei olnud.

Hakkasin sõitma bussiga Tallinnast Tartusse. Kiiresti liikuva bussi taga vasakul küljel olevast uksest hakkas veel sisse hüppama Popman. Tal õnnestuski õnnelikult peale hüpata, aga seejuures ei jõudnud ta kaasa haarata oma maas seisvat kohvrit. Ta läks paluma bussijuhti, et see kohvri juurde tagasi sõidaks, et see ka kaasa võtta. Bussijuht vastas, et tema enne Tartut peatust ei tee. Siis palus Popman, et teda sealsamas välja lastaks, et ta saaks ise kohvri juurde tagasi minna ja tulla Tartusse järgmise bussiga. Selle palve bussijuht täitis. Mina arvasin, et kohver on selle ajaga tõenäoliselt ära varastada jõutud või on seda peetud pommikohvriks ja kahjutuks tehtud. Aga kui buss järgmise väikse peatuse tegi, tuli Popman koos kohvriga jälle peale. Talt küsiti, kas ta vaatas järgi, kas kohvris raha ka alles on. Ta vastas, et kõige tähtsam ei ole raha vaid dokumendid. Bussi esimese otsa juht käis tagumise otsa juhile ütlemas, et Popman tagumise otsa juhiga juttu ei aja, aga tema endaga ajab küll. Väljas oli pime. Ma lamasin talvejopp seljas üle kahe istme, hoides vahepeal silmi kinni ja vahepeal neid lahti tehes.