Jutlustajad

Unenäos vaatasime televiisorit. Seal algas kahe jutlustaja usuline väitlus. Selle käigus hakkasid juhtuma imed. Kartsin, et minuga võib ka midagi juhtuda. Ühel väitlejal hakkasid väitluse mõjul hambad suuremaks kasvama ja moonduma. Vahepeal läks tegevus mujale, aga lõpuks pöördus see jälle tagasi jutlustajate kui suuremate jõudude ja kõige põhjustajate juurde. Päris lõpuks sorteeriti asjad ära. Halbade ossa pandi trellid ja padi. Padi tähendas seda, et kaua magamist peeti patuks. Ma lootsin, et minu kohta see ei käi. Selle kontrollimiseks küsisin, kas kaua magamine on siis ka halb, kui unenäod üles kirjutada. Mulle vastati, et siis on see eriti halb, sest läheb lisaks aega kirjutamisele.

Mängisin J. Maliniga malet. Algul tundus mulle, et ajan mängu kiiresti viiki, seejärel, et mul on suured võidulootused, kuna saan hakata avaldama survet mustadega mängiva vastase c6 kandis olevale kuningale. Aga enne kui ma seda teha jõudsin, ärkasin üles. Nüüd tuli mäng pooleli jätta, sest ärkvel olles on palju raskem mängida. Proovisin siiski veel seda seisu peale panna. Iga malelaua taga istus üks õpilane ja kõik pidid peale panema sama seisu. Selleks kasutati mõttemeistri nuppe. Õpetaja hakkas võtma minu laualt nuppe ja viima neid minu ees istuja lauale. Protesteerisin selle vastu, kuna mul oli peal olnud õige seis. Siis olin kodus ja vaidlesin vanematega. Oli jõulureede varahommik, mis tähendas jõululaupäeva järgse päeva hommikut. Tahtsin minna raamatukokku, aga ma ei teadnud, kas see on lahti. Küsisin emalt. Kui ta ei vastanud, siis tahtsin vaadata arvutist, aga kui ma vaatama hakkasin, tahtis ema kohe ise arvuti taha pääseda.