Algas uus unenädal

Unes läks üks tüdruk mööda tänavat edasi, et hakata islamiusulistega võitlema. Õpetaja Suumann ütles mulle, et ma läheks selle tüdrukuga kaasa ja ka islamiusulistega võitleksin. Mina ei läinud. Suumann ei olnud sellega rahul. Mõtlesin, et võin talle öelda, et suhtlen inimestega kirja teel. Suumann lendas mulle putukana kallale. Võitlesin selle putukaga.

Hakkasime kodu lähedalt kesklinna suunas minema. Vastu tuli üks koer, kes haukus. Ütlesime ehmunult, et see koer on kuri. Üks väike laps hakkas koera eest ära jooksma. Koer hakkas just talle järgi jooksma. Jõudsime ruumi, mis oli nagu Kauanase puiesteel laste tuba. Seal istus rohkem inimesi. Minu kõrval istus J. Lomp, kelle äratundmisega oli mul raskusi, sest ta oli nooremaks muutunud. Kõneleja esitles meile varem see koer olnut. Nüüd oli ta inimeseks saanud.

Kirjutasin pikka teksti, mida õppeasutuses esitada. Ütlesin kõrvalseisjatele sellega seoses, et soome keeles tähendab teadlane rohkem meelespidajat, eesti keeles rohekem uurijat. See, mida ma kirjutasin, oli tõlge vene keelde. Mõtlesin, et kui ma selle esitan, mõtleb õpetaja, et olen vene keele selgeks saanud. Tegelikult muudes asjades oli mul vene keelega endiselt raskusi. Istusin väljas kõrge asja otsas. Kõrval oli teine samasugune asi, kus istusid teised inimesed. Sellele, kus istusin mina, hakkas ronima ka Kati S. Kõrvalaias olid mõned päevitavad naised. Kui nad vahepeal ära käisid, läksin ja võtsin nende koha ära. Järgnevalt oli majas sees ja ajakirjanik hakkas kirjatöid tagasi andma. Tuli välja, et kuigi ta oli meil need kirjutada lasknud, ei suhtunud ta nendesse tegelikult eriti hästi. Ta ütles, et nendes oli palju vaieldavat. Minu arvates pidigi olema. See õppejõud andis meile tagasi meie kontrolltööga vihikud. Olin suure osa vihikust kontrolltööd täis kirjutanud. Minu vihikule oli kaanele kirjutatud hindeks 2. Esimesele leheküljele olin kirjutanud, et ma ei pea seda kontrolltööd tegema, sest ma olen magistrant. Seda nähes Krister naeris ja ütles, et mul vedas. Kontrolltöö üksikute osade eest olin saanud kahest kõrgemaid hindeid, mis tegelikult kehtisid. Õppejõud ütles, et see oli nelja panemine. See tähendas, et mind oli sihilikult kõrgemalt hinnatud. Õppejõud tegi ettepaneku minna hinnete sissekirjutamiseks kohvikusse, kus talle rohkem kirjutada meeldib. Minule ei meeldinud jälle kohvikusse minemise mõte, sest ma ei kavatsenud seal midagi tellida ja seal niisama seista ei tundunud ka õige.

Isa ütles, et peale lugemise ja kirjutamise ei olegi midagi olemas. Mina vaidlesin vastu, et on olemas viis erinevat asja - varjamine (selle peale isa naeris), lugemine, kirjutamine, arvutamine ja rääkimine. Isa ütles, et rääkimist iseseisva asjana eriti ei ole olemas, väljaarvatud luuletuste ettelugemine.