Miiting

Nüüd kirjutan siin igapäevaseid sissekandeid, millest saadakse teada, et ma ei olegi Toompeal Euroopa Liidu põhiseaduse ratifitseerimise vastu meelt avaldamas. Kui väga suure meeleavaldajate arvu kokku saaks, siis see lõpuks ikkagi mõjutaks saadikuid, aga mina ei tee katsetki. Ega ma 1988 ka Tallinnasse meelt avaldama ei läinud. Praegu nii palju protestijaid kokku ei saa. Kui kunagi protesteeriti Nõukogude liidu konstitutsiooniparanduste vastu, saadi küll Eestis peaaegu miljon allkirja kokku, aga siis oli taga Eesti juhtivate poliitikute toetus. Kas siis peab poliitik oma nahal tunda saama kannatusi, et rahvas mõtlema hakkaks?

Eile avaldati "Postimehes" kiri selle ratifitseerimise vastu. Avaldamiseks oli saadetud ka minu allkiri, aga ajaleht lõikas tähestikus tagapool olevad nimed ära, mistõttu see jäi nähtamatuks. Ega minu osa teksti sünnis eriti suur ei olnud. Ebaõiglasem on see, et välja jäid ka kahe selle kirja põhiautori nimed.