Tänaöised pildid

1) Svenil oli toas võidusõiduauto. See oli nii tugev, et teine auto sai sellest üle sõita, ilma et isegi aknaklaasid oleksid purunenud. Soovitasin, et ta võiks teha treeningsõite ja nende järel võistelda autosõidus ainult kaks korda elus. Mul oli suus sigaret ja ma segasin tubaka sisse rohelist sibulat. Hakkasin seda sibulat sealt sööma, aga nii sõin sisse ka tubakat. Sven ütles, et tubaka söömine mürgitab mind veel rohkem kui mürgitaks suitsetamine. Seetõttu jätsingi suure kuhja sibulat järgi.

2) Koostasin neljanda luulekogu, kuhu panin hästi segased luuletused. Mõtlesin selle internetti riputada, aga enne ütles isa mulle, et ma võiks nüüd kolmanda luulekogu trükis avaldada. Ma ei teadnud, kas avaldada sel juhul kolmas või neljas. Mõtlesin, et võikski kirjutada Kultuurkapitlalile ühendatud avalduse, et antagu raha kas kolmanda või neljanda luulekogu trükkimiseks. Ma olin Klausiga koos oma tekste lindile lugenud. Tahtsin nüüd seda linti kuulata, aga ei leidnud. Klausi käest kuulsin, et tema tekstid on alles, sest ta on neid rohkem linti lugenud, aga minu omi mitte.

3) Stalin oli andnud protsente, kui palju inimesi tuleb ära tappa. Ta oli andnud üha uusi protsent, seetõttu ma imestasin, et rahvaarv üldse nii suureks jäi. Erinevad huvigrupid olid teinud Stalinile ettepanekuid teise huvigrupi likvideerimiseks. Stalin oli rahulolevalt kõik sellised ettepanekud täide viinud. Ta tappis inimesi sellepärast, et ta oli haige ja kartis neid. Kui ta poleks võimule pääsenud, siis ta poleks seda teinud, vaid oleks olnud lihtsalt haige. Mõtlesin, et siis ei tohi mina ka kunagi võimule tulla, sest mul pole ka tervis korras. Edasi mõtlesin, et tegelikult on mul teistsugune haigus kui Stalinil.

4) Ühes kaustikus oli välja kirjutatud olulisemaid lauseid Piirimäe loengust. Hakkasin Piirimäe uut loengut kuulama ja seda nende lausetega võrdlema. Pärast loengut küsisin talt köögis ühe saareriigi nime üle, sest mul oli jäänud meelde ainult pool sellest - St. Helena. Ütlesin Piirimäele, et kaustikus oli selle kohta käiv lause teisiti kui ta nüüd oli öelnud. Piirimäe vastas, et keegi võis selle valesti üles kirjutada. Alles sellest sain teada, et konspekt ei olnud Piirimäe enda kirjutatud. Jutt oli sellest, kas 19. sajandi Inglise kuninganna Elizabeth oli selle saareriigi kuningat sõbralikult vastu võtnud või hoopis ei tahetud teda tunnistada sugulaseks. Sellest ma ei saanud omakorda aru, kas jutt oli suguvõsa liikmeks olemisest või valgesse rassi kuulumisest. Mulle tuli see kuningas vastu. Küsisin talt, mis tema riigi nimi on. Ta ütles St. Helena Kiribati. Läksin ütlesin Piirimäele, et kuningas ütles ise riigi nime teist osa teist moodi. Seejärel istusime kuningaga laua taga. Ta ei paistnud tõesti valgesse rassi kuuluvat, kuigi tema riik oli varem olnud Inglise koloonia.

5) Sain teada, mis on minu haiguse nimi. Selleks oli langetõbi. Varem oli arvatud, et see peaks olema skisofreenia, sest mul oli kuulmishallutsinatsioone. Räägiti, et Uku Masingul oli ka langetõbi, aga ta ei rääkinud sellest kunagi arstile, sest talle arstid ei meeldinud.

6) Vaatasin, et Tallinn ei ole kaardil samasugune nagu päriselt. Kaardil oli raudteejaama ees veel bussitasku, mida seal tegelikult ei olnud, nähtavasti uue jaamahoone ehitamise tõttu. Selle tasku puudumise tõttu oli mul olnud raskusi jaama ülesleidmisega. Nüüd olime selle ees ja ootasime bussi. Tulid mitme liini bussid korraga. Selle liini buss, millele olime tahtnud minna, ei mahtunud peatusesse ära. Ma ei teadnud, mida nüüd teha, sest kuigi samasse kohta pidi sõitma ka mõne teise liini buss, olime selgeks õppinud ainult ühe liini. Üks väile poiss ei tahtnud teistega koos bussi peale tulla. Talle tahtsime bussis jätta kaks istet, millel ta saaks teiste taga istuda. Mina sõitsin ees Tallinnast minema. Kohale jõudes tuli helistada suurele tüdrukule, kes oli selle väikse poisi pärast Tallinnasse jäänud, ja võibolla ka teistele uuesti Tallinnasse järele minna.