Piltidest ja pidudest

Koostasin koos vendadega minuga seotud piltide albumit. Vennad kirjutasid ühele paberile tähed, mis pealtnäha olid nädalapäevade algustähed, aga tegelikult Helina perekonnanimi koos järelliitega. Teisele pildile kirjutati sama nimi sama järelliitega ja kolmandale kõlalt sarnane maletaja perekonnanimi sama järelliitega.

Olin ülikooli peahoones. Andsin avalduse kunstiosakonda sisseastumiseksami tegemiseks, kuigi mul polnud plaanis seal õppida. Lugesin teadet, et sisseastujatelt oodatakse kindla asja pildil kujutamist. Seda pilti mul polnud plaanis teha, sest sain aru, et asi on vabatahtlik. Aga varsti sain ametnikult kirjaliku vastuse. Ta kirjutas, et ei saa minu kirjast aru. Soovitud pildi olevat pidanud joonistama kõik sisseastujad. Pidavat olema ilus pilt või maitsev kont. Teisel erialal pidavat tšekk kehtima. Ma ei saanud aru, mida tähendab tšeki kehtimine. Kõndisin rõdule, mis oli suvila rõdu. Mõtlesin, et ei olnud vaja nimetada maitsvat konti, sest ma olen juba 30-aastane. Mul oli samm ebakindel, mida seletasin sellega, et olin pisut alkoholi tarvitanud. Hoidsin rõdu servast eemale, et mitte alla kukkuda. Kui üks minu klassiõde seda kuulis, läks ta demonstratiivselt rõdu servale kõndima. Ta kukkuski alla. Ütlesin talle, et õnneks kukkus ta jalgadele.

Osalesin ühe lauamängu võistlustel. Olin saanud mitu võitu ja nüüd pidin minema kokku kõrgel laual Jürgen I-ga. Aga kui ma järele mõtlesin, ei teadnud ma enam, millised on mängu reeglid. Küsisin, kas uue nupu lauale panemine on eraldi käik või võib samal käigul ka ühe laual oleva nupu asukohta muuta. Mulle püüti seletada, aga oli muudki, mida ma ei teadnud. Sama laua taga minu kõrval istus üks teine klassivend. Ta kallas endale terve klaasi alkohoolset jooki ja hakkas seda jooma. Talle öeldi, et ta ei jooks nii palju, sest jook on 30-kraadine. Ta ütles, et ta joob selleks, et mitte näha oma varbal konnasilma. Ma ei teadnud, kas ta mõtlebki konnasilma või mind. Edasi rääkiski ta, et mina teda kooli ajal kiusasin. Minu arvates oli vastupidi ja tema oli kiusanud mind. Nüüd võttis ta käte ja jalgade otsa neli karku, et mind nendega peksta. Sain tast jagu, aga löömingus osalejaid oli rohkem. Pandi tähele ainult löömingut, mitte vaimset võitlust.

Olime Tallinnas ühel juubelipeol. Sinna olime sõitnud rongiga. Küsiti, mida see tähendab, kui pooled rongisolijad on omavahel tuttavad, aga pooled ei ole. Vastasin, et siis sõidetakse kahte erinevasse kohta. Rongis oli olnud palju juubelile sõitjaid sellepärast, et juubilar oli tartlane ja peol osalejate hulgas oli seetõttu tartlasi rohkem kui tallinlasi. Juubilari tuttav kasutas seda peomaja sageli ja seal mängis alati sama ansambel. Väristasin jalgu justkui muusika järgi. Mõtlesin, et seda ei peaks ma tegema, sest muusika järgi liikumine on inetu, aga samal ajal oli vastupandamatu tahtmine jalgu väristada. Maja eest hüüdsid mind klassikaaslased, et ma viiks neile kommi. Ma ei teinud neist välja. Lõpuks väljusin majast siiski, kuigi mitte kommi viima. Külli küsis mult, kas ma lähen ühe inimese pulma, kelle eesnime ta nimetas. Vastasin, et ma ei tunne sellist, meie klassis ei käinud ju sellise nimega õpilast. Tegelikult olin lapsena ühte sellise nimega naabrit tundnud, aga teda ei saanud Külli mõelda. Külli ütles, et ta mõtleb õpetajat. Vastasin, et aa, seda õpetajat ma küll tunnen, aga ta pole mind pulma kutsunud. Ilma kutseta pulma ei minda. Külli küsis, kas ma tahaksin minna. Vastasin, et mul pole midagi selle vastu, kui õpetaja mind kutsumata jätab. See õpetaja ei ole mind õpetanud.