Tartu muutus Pariisiks

Valmistusime väljas sööma. Isa tahtis söögiks uusi ajalootekste, aga minu arvates tuli enne vanad ära süia. Minu arvates tuli kõigepealt vana tee ära juua, aga isa arvates oleks uus maitsvam olnud. Läksin ühte majja, kus meil oli korter. Meie korter oli selles majas neljandal korrusel. Kolmandal korrusel ei olnud kohe näha kõrgemale viivat treppi, vaid seda tuli otsida mööda koridori edasi kõndides. Seinte ääres olid raamaturiiulid ja seintel maalid. Maale tuli vaadata kaugelt, aga vaatamist see ei takistanud. Olin Pariisi tulnud spioon. Seetõttu vaatasin tähelepanelikult, mis raamatuid siin on. Informatsiooni oleks saanud koguda ka suuliselt. Ühe küsimuse ma Merkole esitasingi. Küsisin talt, mis raamatut ta otsib. Ta andis lühikese vastuse. Hakati liikuma mööda ringrada ja linde jahtima. Üks mees sai linnule pihta ja see kukkus maha. Mees tõstis käe justkui linnule otsustavate hoopida andmiseks. Aga ta kas sihtis liiga kaua või ei tahtnudki lindu tappa, igatahes varsti lendas lind minema. Läksin Pariisi venekeelsesse poodi. Märkasin, et Eesti turistidele mõeldes on müügile pandud Eesti lipud. Ostsin ühe. Poest väljumise järel peksin lipuvardaga laiali 20 Vene ohvitseri. Paistis, et nad toovad poest sama tõhusa vardaga Venemaa lipu. Seetõttu tuli endal põgeneda.