Pisaraid ja sipelgaid

Ma ei leidnud enam Helina blogi edetabelist selle koha pealt, kus ta varem oli olnud. Vaatasin, kas see on tõusnud kõrgemale. Vaatasin esimese kohani välja, aga Helina oma ei kohanud. Siis vaatasin tagantpoolt, kas see on langenud. Sealt ma teda ka ei leidnud. Tundus, et Helina on blogi edetabelist üldse maha võtnud. Lugesin koos kahe tüdrukuga ajalehte. Istusime laua taga. Mina istusin nende tüdrukute vahel ja toetusin vastu mõlema õlga, sest kaugelt ei oleks ma tähti eristanud. Ajalehes kirjutati ühest rõvedusest. Märkasin, et kaugemal ei istu selle pika laua ääres kedagi, nii et mul oleks võimalus ka neist tüdrukutest kaugemal istuda. Ma ei näinud siin Helinat. Arvatavasti oli ta vahepeal siin käinud ja mind nende tüdrukutega koos lehte lugemas nähes ära läinud. Aga tõenäoliselt oli ta hoopis siin käimata reisile läinud, sest mingi aja kohta oli ta teatanud, et ta läheb reisile. Ajalehe lugemise lõpetasin mina viimasena. Tahtsin seda ühele tüdrukutest tagastada, aga ta ütles, et tal ei lähe seda enam vaja. Nii jäi see laua peale. Sööklast tuli lahkuda, sest kätte jõudis sulgemise aeg. Eesruumist läbi minnes kuulsin, kuidas üks väike poiss ütles midagi naljakat. Riidehoius nägin klassikaaslasi. Mõtlesin, et mul on unenägude tegelased sellepärast alati klassikaaslased, et neid inimesi, keda ma kunagi näinud ei ole, ei suuda ma ette kujutada. Klassikaaslased ei ole unenägudes nad ise, vaid teatud inimtüübi esindajad. Nii tuleb välja, et inimtüübi iseloomuomaduste juures on ikkagi tähtis inimese välimus. Kodus olid meil külas sugulased, kellel oli kaasas väike laps. Varem oli arvatud, et see laps on tüdruk ja talle oli pandud tüdruku nimi, aga nüüd oli ta natuke suuremaks kasvanud ja tundus rohkem poiss olevat. Oma toas vaatasin kraadiklaasi. See oli selline kraadiklaas, mis näitas Helina kehatemperatuuri, kuigi Helina elas kaugel ja ei saanud seda kraadiklaasi puudutada. Helinal oli iga päev palavik. Viimastel päevadel oli tema palavik juba rohkem kui 38,5. Mõtlesin, et see tähendab, et ma pean talle külla minema, sest ta ei saa ise nii suure palavikuga poes käia. Ainult et ei saanud kindel olla, kas kraadiklaas näitab õigesti. Ma polnud nädal otsa majast väljas käinud, aga esikus kapi all olid kingad, millega ma viimati kui uutega väljas kõndisin. Millegipärast olid need kingad pealt lahtised. Mulle oleks rohkem meeldinud kinnised. Nende kingade kõrval olid teised kingad, mis tundusid kuuluvat Helinale. Minu toas oli ka Savisaare voodi. Ema oli just Savisaarele uue voodi ostnud. Savisaar nuttis ja tahtis vanas voodis edasi magada. Trepikojas ütles Helina mulle, et viimasel ajal maitsevad talle sipelgad. Kiitsin järgi, et sipelgaid on hea süia. Tegelikult olin söönud vaid mõned sipelgad. Sipelgaid tuli imeda vist nii, et imeda sipelgas ise ja tema mürk eraldi. Iseasi, kuhu kumbki neist suunduma pidi. Kuigi ma olin sipelgakaru, võisin ma midagi valesti teha ja minu elu võis ohus olla.