Kolm päeva mängu

Tänavusel G. Uusi mälestusturniiril anti mõtlemisaega vähem kui mullu - kahes esimeses voorus 45 minutit kummalegi, järgmises viies 1 tund 15 minutit kummalegi. Õigemini ei kasutatud neid kellasid, millega mõtlemisaega juurde tuleb. Mõtlemisajaga mul üheski partiis probleeme ei tekkinud, aga siiski sain vähem punkte kui eelmisel aastal. Esimeses voorus tegin vea, kui arvasin ekslikult, et ühe käigu järel jääks oda kinni, kuid kaotsi läks ta hoopis tehtud käigu järel. Teises voorus mängisin vastasest umbes kolm korda kiiremini ja võitsin ajaga. Kolmandas voorus saavutasin seisu, kus vastase kuningas oli lagedal, tema liputiib arendamata ja kõik tema etturid eraldatud. Vastukaaluks oli tal vigur kahe etturi vastu ja vabaettur. Mina hindasin paremaks oma seisu, vastane kinnitas, et parem oli tema seis. Otsustas see, kui vastane pani oda puhtalt vankri tulle, mida ei tohtinud lüia kahvli tõttu. Kahvlit ma nägin, kuid edasi mõeldes hakkasin nägema olematut ümberlüket ja läksin seega ikkagi lõksu. Neljandas voorus käis vastane avangus edasi-tagasi, mistõttu saavutasin võitva rünnaku. Viiendas voorus mängisin kõige halvemini, kasutades avangus vale plaani, mis võimaldas vastasel paremust järk-järgult suurendada. Kuuendas voorus oli ainuke partii, mis ei lõppenud päris reitingu nõuete kohaselt. Vastase reiting oli pisut madalam, kuid tegime viigi. Viimase vooru mängu lootsin võita, mis oleks andnud mulle 50% võimalikest punktidest. Kuid selgus, et vastaseks on meistrikandidaat. Teda ma eelmine aasta samal turniiril küll võitsin, kuid vahepeal olin teisel turniiril kaotanud. Kuningad vangerdasid samale poole, mina nihutasin kuninga eest kõik etturid kaugele. Minu kuninga juurde pääses vaid ühte vaba liini pidi, kuid selle sai vastane enda kätte ja võitis. Minu tulemuseks jäi 2,5 punkti 7-st võimalikust, mis andis mulle 29. koha 37 osavõtja hulgas. Tundus ka, et ma polnud osavõtjatest kõige suurem malehuviline, sest voorude vahel ma kirjutasin blogis, kuulasin muusikat ja tegin tööd, samal ajal kui leidus neid, kes jõudsid jälgida maailmameistrivõistluste partiisid.