neljapäev, september 20, 2007

Olin kummitus

Olin kummitus. Kummitasin arhiivis. Nendes eesmistes ruumides, kus oli töötajaid. Tagumistesse tühjadesse ruumidesse ma ei läinud. Sain ennast töötajatele nähtavaks muuta ja neid puudutada. Kui töötajad koju minema hakkasid, läksin nendega kaasa ja sõitsin samas bussis. Bussis arhiivitöötajad veel pisut märkasid mind, aga teistele bussisviibijatele olin nähtamatu.

Oli kirjanduse tund. Nädal tagasi oli öeldud, et tänaseks tuleb midagi läbi lugeda. Oli räägitud kahest raamatust. Küsisin nüüd, et ma lugesin läbi kaheköitelise raamatu, aga kas lugeda ei tulnud hoopis üheköitelist. Õpetaja vastas, et tuli lugeda mõlemad ja et kaheköitelist ei olegi olemas, vaid sellel on kolmas köide veel, mida tuli samuti lugeda. Protesteerisin, et ühe nädalaga ei saa nii palju lugeda, sest kõik see kokku oleks võtnud aega 40 tundi. Ariel minu seljataga rääkis, et ta läbib kooli katkiste kätega, sest mina pidevalt küünistan teda. Õpetaja ütles, et kohe ta teeb kontrolltöö, kus kontrollib raamatute lugemist. Ta rääkis, et ta tahabki, et õpilased ennast halvasti tunneksid, et nad teaksid, kui kergesti inimesi töölt vallandatakse. Ütlesin, et kui inimest sunnitakse midagi tegema ja tehakse seda vallandamisähvardusega, siis ei taha inimene enam kunagi seda asja teha. Tund sai läbi, aga jäin veel klassiruumi filmi vaatama, sest see oli multifilm. Filmis liikusid ringi inimesed, kellel oli alles vaid keha alumine pool. Sündis laps, kellel oli veel pea otsas, aga tal oli raske pead püsti hoida. Sellel lapsel võeti ka pea otsast, et ta oleks teistega ühesugune.

Kirjutasime paberile kirjutusmasina ja muude vahenditega. Kui paber sai ühe kihiga kaetud, vajutasime kihi sisse kirjutusmasina klahvidega uued jäljed. Hakkasin joonistama hästi suuri tähti. Räägiti, et Brasiilias on vihmametsade keskele tekkinud 25 000 ruutkilomeetri suurune kõrb. See oli umbes pool Eestit. Maailmas läks moodi makaronide söömine. Sellest kardeti keskkonnale suurt kahju, sest tuli rajada vastavaid põlde. Järgmisel aastal läks moodi juba järgmise toidu söömine, aga sellest kardeti samuti suurt keskkonnakahju.

0 vastukaja: