Pruuni oli teise värviga segatud

Oli ette antud neli tegelast, kellega erinevad autorid pidid jutte kirjutama ehk näidendit mängima. Üks grupp lahendas asja nii, et näidendi lõpus selgus, et kõik tegelased on noored. Ustav ütles, et ta tunneb sageli tegelased ära. Tristan jäi põrandale istuma, aga mina lahkusin majast. Seejuures püüdsin kustutada tulesid ja sulgeda uksi, aga see mul ei õnnestunud.

"Sirbis" kirjutati, et oli toimunud Uku Masingule pühendatud pressikonverents. Tingimuseks oli seatud, et ükski osaleja ei tohtinud olla Kirjanike Liidu liige. Pressikonverentsil olid rääkinud erinevad inimesed, aga enamuse jutt läks kaotsi, sest lehte pandi intervjuu vaid ühe inimesega. Siis nägin, et lehte on siiski pandud rohkemate inimeste jutt, aga teised rääkisid vabal teemal. Foto peal oli ka Tristan, keda fotoallkiri nimetas punkariks. Masing oli Muhamedi kirjapandut analüüsides jaganud Muhamedi kaheks sarnase nimega isikuks. Masing leidis, et Koraan ei lisanud varasematele pühakirjadele midagi uut peale mahu.

Interneti kohta andis ülevaate maailmakaart, millele sai sisestada märksõnu ja siis noolega vaadata, mitu selle märksõnaga lehekülge on mingis kohas võrku pandud. Sisestasin sõna ja vaatasin Aafrika ja Ameerika linnade andmeid. Aafrika linnades esines märksõna igaühes alla kümne korra, Ameerikas pisut rohkem. Taipasin, et olin sisestanud eestikeelse märksõna ja arvuti ei vii seda kokku võõrkeelsete vastetega. Tuli mõte vaadata Tallinna andmeid, kust eeldasin saavat tuhandeid vasteid. Vaatasime arvutit isa toas. Hiire juhe oli varem olnud lõtv, aga nüüd oli ta miskipärast väga pingule läinud, nii et kui teda kinni ei hoidnud, hüppas hiir laua pealt minema.

Vaatasime minu joonistusi ülikooli konspektidest ja mujalt. Sama aine konspekti olin erinevates loengutes kirjutanud erinevatesse kaustikutesse, nii et eksamiks õppides oleks olnud raske kõiki üles leida, aga joonistused aitasid selletagi asju meelde jätta. Soovitasin teistele, et nad alati konspekte illustreeriksid. Kõige rohkem meeldisid mulle enda joonistused. Henn näitas ka oma joonistusi. Neist meeldisid mulle kõige rohkem need, mis olid tehtud minu eeskujul. Ta oli näiteks joonistanud minu piltide stiilis kakluse. Kohati oli ta minu ideid isegi täiustanud, joonistades näiteks laiemad habemed. Eriti ei olnud ma rahul sellega, et vaatamise käigus tekkis ühele minu pildile värviline sõrmejälg. Henn joonistas ühele oma pildil olevale inimesele vildikaga juurde üle lauba mineva joone, nii et pildile tekkis kübar. Täiesti juhuslikult oli ühel minu pildil samasugune kübar - valgete, punaste ja pruunide triipudega. Aga Hennul oli pruuni veel teise värviga segatud.

Ma ei mäletanud kindlalt, kes kirjutas raamatu Gustav Suitsust. See võis olla Veeber. Ta on küll teise eriala inimene, aga tal on nii hea mälu, et ta võib mälu põhjal kirjutada palju pakse raamatuid, samal ajal kui minul jäävad meelde vaid üksikud faktid. Aga võibolla koostasin selle raamatu mina Suitsu enda tekstidest. Raamatus oli ühes kohas toodud järjest neli luuletust. Kuulsin pealt, kuidas ühed tüdrukud neid luuletusi kommenteerisid. Üks neist rääkis, et kõigepealt tuli väga hea Suitsu enda luuletus, seejärel juba halvem Suitsu luuletus. Ootasin, et nad jätkasid, et kolmandana tulev isa luuletus on päris halb ja neljandal kohal olev tundmatu autori oma täiesti kõlbmatu. Üks Kiplingi luuletustest, mille ma olin tõlkinud, tundus olevat freudismi vastane. Tõlkimist alustades ei saanud ma veel aru, et tegu on irooniaga, seetõttu on tõlke esimesed read sobimatult ülevas stiilis.