Agressiivsed haiged

Kahel naisel oli selline haigus, mis pani neid agressiivselt käituma. Nad võisid olla ohtlikud. Seetõttu tahtsin akent sulgeda, et nad tuppa ei saaks, aga nad said ikkagi. Varsti nakkas see haigus ka teistele inimestele. Kõndisin koos nendega tänaval. Ainult et viisakamad inimesed ei käitunud isegi haiguse ajal nii agressiivselt. Kukkusin kõrgelt alla. Algul arvasin, et kukun surnuks, aga siis nägin, et kui kujutan ette Kaunase puiestee maju, siis ei juhtu minuga midagi.

Teatris etendati lasteraamatut. Põrand oli kaetud jahuga. Nagu raamatuski, taheti teada selle põhjust. Aga üks näitleja läks pöörlevale lavale, kus jahu ei olnud.

Eesti tippkorvpallurid mängisid saalis korvpalli. Mängijate hulgas oli veel üksikuid, kes mängisid siis, kui mina korvpalli rohkem jälgisin. Tol ajal tundusid nad minust palju vanematena, aga nüüd oli vanusevahe väikseks jäänud, sest nad olid minust ainult kümme aastat vanemad. Üks väike tüdruk pidi platsilt väljunud pallid tagasi tooma. Ta ei täitnud mängu lõpupoole ülesannet enam korralikult, vaid püüdis ka platsi serval antud sööte vahelt võtta. Ja kui pall läks platsilt välja, ei andnud ta seda kohe mängijatele tagasi, vaid hoidis esialgu oma käes. Seetõttu pandi mängu juba teine pall. Üks naine viis selle tüdruku minema.

Mõtlesin, et mulle võidakse uuesti pakkuda korterit Kaunase puiestee vanas hoovis. Selle peale vastaksin, et koht on seal küll hea, aga ma ei taha sinna üksi elama minna. Küsiksin järgi, kas pakutavas majas torud lekivad ja kas seal majas on sissemurdmisi.

Mind pidi autoga Tartusse sõidutatama. Mitu juhti olid nõus ülesande enda peale võtma, aga esialgu keegi neist sõitma ei hakanud, vaid nad läksid kõik majja tagasi. Jäin välja ootama. Hakkas juba tunduma, et ükski juht tegelikult sõidutama ei tule. Kiigele istuma jäänud naine ütleski, et tema küll ei sõida, ja läks teistele majja järele. Aga lõpuks üks juht tuli. Ta ütles, et nüüd saab sõitma hakata, sest vastav seadus on vastu võetud. Seaduse vastuvõtmisega oli aega kulunud sellepärast, et iga partei oli esitanud omapoolse eelnõu, kuigi sisult olid need sarnased. Juht näitas ka raamatu "Eesti seadused" köidet, kus see seadus oli avaldatud. Küsisin, mis riigis seda raamatut välja antakse. Selgus, et ikkagi Eestis. Ma ei saanud aru, milleks see raamat vajalik on, kui niigi ilmub "Riigi Teataja". Näidatud teosel oli riiulis palju ühepaksuseid köiteid. Aga selgus, et "Eesti seadused" on vaid üks köide, teised köited on muudel teemadel. Ma ei saanud aru, kas iga uue seaduse vastuvõtmise järel antakse "Eesti seadused" koos uue ja kõigi vanade seadustega uuesti välja. Ja kuidas tema paksus siis alati samaks jääb.