Ootamatu leid

Üks vanem mees kasutas teatud perekonnanime omavanuse autori nimena, samal ajal kui nooremad inimesed kasutasid seda perekonnanime ühe maletaja nimena. Kõneleja ütles, et see autor on kirjutanud väga ropu näidendi. Kõneleja jätkas, et ühe inimese omaksed on palunud kõigil saata selle inimese materjale. Ta oli vastanud, et otsis, aga ei leidnud. Aga sellest meile rääkimise ajal ta ühe paberi siiski leidis. See polnud vist küll sama paber, mida ta varem oli otsinud, aga siiski sama inimesega seotud. Ta hakkas paberit lugema, aga kiri oli tuhm ja tema nägemine nõrk, mistõttu lugemine läks raskustega. Ta keeras paberi teist pidi ja püüdis lugeda läbi paberi. Üks tüdruk mõtles järgmist malekäiku mustade nuppudega. Ta oli pannud lipu d4, mis küll ründas valge lippu d1, aga jäi ise samale lipule puhtalt ette. Ta paistis selle unustavat, mistõttu tegin rõõmsat nägu. Vahepeal tegin ka väga tõsist nägu, sest mustal tundus olevat veel varjatud ähvardusi. Mulle hakkas tunduma, et nägude tegemine on olulisem kui ma seni arvanud olen. Tüdruk käis Vd4-c4, ähvardades valge oda c1 nüüd nii selle vankriga kui ka lipuga a1, samal ajal kui oda kaitses ainult lipp d1. Aga tüdruk siiski loobus sellest käigust, pannes selle asemel vankri f4, kus talle jäi puhtalt ette vanker f1. See oli pealegi kahvel, sest nüüd ähvardas must ratsu h-liini kaudu tulla f2 ja panna nii umbmati kuningale h1. Vaatasin vahepeal mujale. Kui ma jälle lauale vaatasin, oli valge ohust välja tulnud sellega, et lükkas edasi vankrite vahele jäävat etturit. Olin maleklassis ja mängisin enda vastu oma laual, samal ajal kui selja taga mängisid teised, sealhulgas Jürgen I. omavahel. Varsti tuli ruumi Rei. Mõtlesin, et kui vahepeal tundus, nagu käiksin siin ilma asjata, siis nüüd on pea hästi tööle hakanud. Trenni saabus ka Habicht. Ennustasin, et nüüd hakkab ta uuendusi tegema. Habicht tuli võibolla sellepärast üle pika aja trenni, et olin tema kohta unenägusid avaldanud. Maleklassist sai bioloogia klass. Rääkisin, et poolaasta lõpuni on nii vähe aega jäänud, et ma võin rahulikult malega tegeleda, sest kahtede panemisega ei saa mu hinneteseisusid enam ära rikkuda. Väljaarvatud on mul halb seis geograafias, kus on halvad hinded, ja bioloogias, kus on vähe hindeid. Aga bioloogias on vist alati vähe hindeid. Erik ütles, et vene keele eksam muudeti kõigile kohustuslikuks. Selle peale ma ehmatasin, aga ütlesin, et mina eksamile ei lähe, sest mul on juba magistrikraad. Järgmiseks tuli mulle mõte, et ma ei lähe ühegi teise aine eksamile ka. Aga hakkasin kahtlema, kas mul on ikka kool lõpetatud ja kas ma olen ülikoolis käinud, või on see ainult minu haige ettekujutus. Vaatasin enda laua taga olevat Eriku ja Kristeri lauda. See oli üleni kaetud huvitavate pastakajoonistustega. See andis tunnistust sellest, et selle laua taga istub Krister. Igal pildil oli ka mingi tähendus. Aga minu laud oli ka joonistustega kaetud, kuigi natuke teistsugustega. Võibolla oli kõik joonistused teinud hoopis mingi vanema klassi poiss, kes oli istunud kord ühe, kord teise laua taga.