Kutse viirastusele

Olen haridust saanud asjus,
millel pandud on nimesid.
Suurem oleks elutee raskus,
kui ei juhtuks imesid.

Kui sa sünnid, siis elada proovi,
naljalt ei kiputa kustuma.
Mõtlesin välja veel ühe soovi,
mida võib hakata uskuma.

Viirastus tule ja vabise veidi,
külvates hirmu ja põnevust.
Varemalt vahel näha sind võidi.
Eile ei näinud, oh jõledust.

Kuulen hääli, mis teised ei kuule.
Viirastust harva näen minagi.
Tahaks vaadata rääkija suule.
Hea on, kui tajud sa midagi.

Unesid nägin, kuid need olid öösel,
päev ei pea olema igavam.
Aega kulutan mõnikord töödel,
olgu neil sisu siis sügavam.

Mul ei puudu küll kujutluspildid,
siiski tahan ma enamat.
Hoiavad vangis mind kruvid ja poldid,
soovin olemist kenamat.

Ma ei tarvita kahtlasi jooke,
mille koostis on mürgitav.
Järgmisel real läbi saab looke.
Mingi siht on veel pürgitav.