Antud juhul on õigus kassil

Bristol ütles, et üks kirjanik oli minu raamatut ajaleheartiklis ühe teise raamatuga võrrelnud ja leidnud, et neil pole midagi ühist. Bristol hakkas seda kohta otsima, aga enam ei leidnud. Ütlesin, et võibolla ei nimetatud minu raamatut otseselt, vaid kaudselt. See teine raamat oli Oudekki kirjutatud ja see rääkis ausambast okupeerijate auks. Minu raamat oli ausambast okupatsiooni vastu võitlejatele. Mõtlesin, et ma ei hakkagi Oudekki blogi rohkem lugema, nagu ka õudusfilme on tervislikum mitte vaadata. Aga edasi mõtlesin, et ma ei saa sellest üle ega ümber, et ma teda lapsena tundsin, homme jälle loen.

Elasime Kaunase puiesteel ja vaatasime aknast, kuidas valge lasteaia ees kass rästikuga võitles. Ema ütles, et 50 protsenti sõdadest on õigustatud. Vastasin, et antud juhul on õigus kassil, sest miks rästik üldse tuleb linna. Kui rästik inimest hammustab, jääb inimene tavaliselt ellu, aga väiksed loomad vist surevad. Ühes jutus hammustas rästik rästikusööjat looma ja sellele ei teinud hammustused midagi. Minu meelest oleks ta pidanud vähemalt tundma, et tema sisse augud tekivad.

Peedul oli üks känd, mis oli pealt korralik, aga alt mäda. Otsustasime vendadega, et kännu päästmiseks kraabime mädaosa välja ja paneme asemele mingit muud ainet, siis saab kännu peal istuda. Tõnu tükeldas telliskivid väikesteks tükkideks, et känd nendega täita. Täitsime ta liivaga. Toomas puudutas kännu pealmist osa niimoodi, et see murdus katki. Selle eest Tõnu lõi Toomast. Tõnu pani kännu peale üksteise otsa mahasaetud palgijupid, millel olid lehed küljes, ja puu läks uuesti kasvama, sest ta sai läbi liiva toitu imeda. Aga mina mõtlesin, et juured võivad ka mädanenud olla.