Kaks unenägu rahast

Jooksjad kogunesid starti. Kindlat värvi jooksudress anti kõigile peale ühe, kellele seda ei jätkunud. Starti tahtis minna veel üks inimene, kes sõimati läbi, sest tema jooksus osalemine polnud ette nähtud, aga tema polnud aru saanud, et jooks on kinnine. Majja tilkus vett. Võtsin poes riiulist toitu ja sõin seda ilma selle eest maksmata. Kassasse minnes küsisin kassapidajalt, et ta maksaks mulle 50 senti tagasi, kuigi ise polnud midagi maksnud. Kassapidaja tähelepanematusest maksiski. Läksin järgmisse kassasse, kus küsisin umbes sama. Sealsele kassapidajale hakkas midagi kahtlane tunduma. Põgenesin. Mul oli valida, kas põgeneda ühte ametiasutusse või mööda tänavat nurga taha. Läksin kaubavagunisse, kus tõukasin teise seal olnud inimese vaguniprakku. Hakkasin seda kahetsema. Mõtlesin, et homme poodi minnes annan 50 senti tagasi.

Öeldi, et ekskursioonil osalemine maksab 10 000 krooni. Pakkusin, et võin ka J. Lombi eest maksta, sest mul on raha rohkem kui temal. Ekskursioonist oli karta, et selle ajal tuleb äike, ja kui kõik on ühele väljakule kogunenud, lööb välk sinna ja kõik saavad surma. Järgmisel päeval rääkisin Lombile, et ekskursioon ei saa siiski maksta 10 000 krooni osavõtja kohta, see peab maksma nii palju kogu grupi kohta. Seega inimese kohta 1000 krooni. Kui ma maksin Lombile 10 000 krooni, andku ta liigne osa summast tagasi. Seda öeldes kartsin, et võibolla on ta osa summast kulutanud juba millegi ostmisele. Tema aga ütles, et ei mäleta üldse, et ma oleks 10 000 krooni maksnud. Jõudsin ka ise järeldusele, et ma ei saanud 10 000 krooni maksta, sest ei kanna kunagi nii suurt summat kaasas. Nüüd ütlesin, et 1000 krooni oleks ka liiga suur summa, sest grupp on suurem kui 10 inimest, kavas on minna kogu klassiga. Õige summa on ilmselt 500 krooni. Kui ma maksin 1000 krooni, võiks Lomp 500 tagasi maksta. Tema aga ütles, et ei mäleta ka 1000 krooni maksmist. Tegin silmad lahti. Magasime laagris. Mina olin kahekorruselise voodi teisel korrusel. Ennast liigutades hakkasin alla kukkuma, aga sain siiski tasakaalu tagasi. Vaatasin ringi, kui palju maitsvaid toite toas oli, mille söömine meil pooleli oli.