Rüütlid piiril

Olin pannud võrku üles foto, millel sõin jäätist. Märkasin, et Krister on pannud oma kontakti juurde endast samuti jäätisega foto. Tundus, et ta tegi seda minu eeskujul. Siis tuli meelde, et Kristeri foto oli üleval juba eile, varem kui minu foto. Oma fotot üles pannes ei olnud ma seost märganud. Kaks Eesti rüütlit jõudsid Prantsusmaa piirile. Nad läksid sinna sellepärast, et Eesti võeti käest ära. Üks Prantsuse rüütel hüüdis, et nende maale tungivad võõrad. Selle peale tormas kohale hulk Prantsuse rüütleid, kes rivistusid piirile üles, et Eesti rüütlitel Prantsusmaale sisenemist takistada. Prantuse rüütlid ütlesid Eesti rüütlitele, et minge parem Pühale Maale. Üks Eesti rüütel vastas, et seda ta ei saa teha, sest ta ei kannata kraanivett. Pühal Maal joodi kraanivett, Euroopas kaevuvett ja Aafrikas pinnavett. Pinnavesi oli eluohtlik. Aga neegrite hulgas oli toimunud juba looduslik valik, et ellu olid jäänud ainult need, kes pinnavett talusid. Läksin Aafrikasse. Kõndisin jões lõuna poole. Jõgi oli väga madalaks kuivanud ja kalad olid kõik poolest saadik veest väljas suremas. Ma ei tahtnud seda vett kuidagi juua. Aga kui ma lõunapoole jõudsin, läks vesi sügavamaks, kuigi vesi voolas põhja suunas. Nüüd sain aru, et jõe kuivav osa oli see, mis voolas läbi Sahaara. Mõned kalad ujusid sinnani ja hukkusid, aga lõunasse jäävatel kaladel oli hea elu.

Ütlesin J. Lombile chatis, et ta tuleks maleklubi juurde, seal annan talle raamatu. Mõtlesin, et äkki ta läheb valesse kohta. Aga vast ütlesin siiski, et ta tuleks vana maleklubi juurde. Igatahes sinna ta tuli. Kui olin talle raamatu andnud, võttis ta kastist kaks samasugust raamatut, pani ühe neist riiulisse ja andis teise minu kätte. Ära minnes mõtlesin, et äkki minu kätte raamatu andmine tähendas, et ta andis saadud raamatu tagasi. Aga vast ta siiski lihtsalt asendas selle raamatu, mis ma olin käest andnud, teise mulle kuuluva eksemplariga. Kirjutasin Toomale lugemiseks seletuse, et lambal on pojad kõhus, lammas sööb toidu sisse, see läheb poegade kõhtu, väljub sealt uriinina, lammas seedib selle poegade jaoks ära ja alles siis söövad pojad selle uuesti sisse. Toomas lisas lõppu luuleread, et siga elab laudas ja tal on hea elu. Mina ütlesin, et see on lõpp küll, aga keskel tuleb veel vastata küsimusele, kuidas siga lauta sattus. Vaatasin, kuidas Kaunase puiestee hoovi juures mängisid poisid jalgpalliga viit miinust. Üks oli väravavaht ja teised lõid palli vastu seina hästi kaugelt, et pall katusele ei läheks, aga ta puudutas seina ikkagi kõrgelt. Kui meie olime Janiga jalgpalli mänginud, olime palli ainult mööda maad veeretanud, aga elukutselised jalgpallurid mängivad ka peaga. Kartsin, et tugevate löökide tõttu võib maja kokku variseda. Õnneks meie praeguse maja juures ühtegi viie miinuse mängijat ei olnud. Aga nad võisid sinna tekkida. Isa küsis, mis meil sea ja lambaga tegemist oli. Olime õhtul nende pool olnud. Õige vastus oli, et aitasime neil lapsi saada.