Reede oli lihtsalt puhkepäev. Laupäeval jõudis asi munade värvimiseni. Sibulakoortega on osa mune varemgi värvitud, tänavu lisandusid neile mustikatega värvitud. Mustikas ei muutnud muna siniseks, vaid halliks. Pärast värvi koorele kandmist sai veel mustri sisse kraapida. Vanaema ütles, et tema oma poes valgeid mune ei näinud, aga minule pakuti värvimiseks kuut valget muna. Värvisin kolm. Kõigepealt kraapisin kraanist vett peale lastes küünega maha roosad templid. Need kustusid peaaegu täielikult, kuigi nõrk jälg jäi siiski veel nähtavaks. Esimese muna värvisin vildikatega. Tegin sellele palju erinevat värvi konksusid. Mõtlesin, et värvin iga muna erineva vahendiga, ühe vesivärvidega ja ühe pliiatsite või pastellidega. Aga mulle kerkis vaimusilma ette pilt veel ühest vildikaga värvitud munast, mille tahtsin teoks teha. Joonistasin järgmisele munale kahte pidi ringjooned musta vildikaga, nii et muna pind jagunes 16 sektoriks, neist 8 nelinurksed ja 8 kolmnurksed. Sektorite sisse tegin suuri erinevat värvi täppe. Tänaseks olid musta värvi jooned tõmbunud lillaks. Viimase muna värvisin vesivärvidega. Tegin kuiva pintsliga punaseid karvaseid jooni ja siniseid karvaseid täppe, nii et valget värvi jäi ka nähtavale. Ema ütles, et see muna on dramaatiline, verine ja kuri, kuigi mitte ebaõnnestunud. Vend ütles aga, et see on Ameerika lipp. Kolmest ülejäänud munast ühel oli koor mõraga, mistõttu see läks ainsa munana kartulisalatisse. Kaks tükki värvis ema vildikagtega. Ühele munale tegi ta värvimuutvate vildikatega pikitriipe, nii et see muna hakkas meenutama ühe tema raamatu kaant. Teisele munale joonistas ta rõngaid, mis olid seest muude värvidega täidetud.
Täna hommikul käisid osad maal. Mina lõikasin sel ajal kodus salati komponente. Osa oli ema juba eelmisel õhtul lõiganud. Mina sain oma osa lõigatud täpselt selleks ajaks, kui auto maalt tagasi jõudis. Aga kuna kõik külalised ei olnud veel kohal, ei alanud kohe pidusöök, vaid enne oli tavaline lõuna. Vend Tõnu näitas oma blogi ja Meelva blogi, mida ma varem näinud ei olnud. Mina näitasin vastu oma blogi mälestuste osa ja tegin plaane selle täiendamiseks. Pidusöögil rääkis vanaema oma sõjamälestusi. Naerma hakati näiteks siis, kui ta ütles: "Nad ei tapnud kedagi, nad ainult sõid." Isa rääkis, et talle oli telefonis Paidest räägitud, et Pillet oli televiisoris näidatud. Pille rääkis, et Eesti Rahva Muuseum ootab oma sünnipäeval 14. aprillil kõigilt inimestelt oma vastava kuupäeva kirjeldusi, millest ta oligi televiisoris rääkinud. Klaus olevat öösel ainult tund aega maganud, mille kohta Toomas ütles, et üks magamata öö nõrgendab imuunsussüsteemi 50%. Maria küsis, mis looma aastal keegi on sündinud. Kui mina ütlesin, et mina sündisin mao aastal, ütles Maria, et maod pidavat väga head inimesed olema. Tooma kohta ütles Maria, et Toomas meenutab roti aastal sündinut, sest tal peavad kogu aeg varud olema. Tita Tõnis hakkas ennast juba peaaegu pöörama, mida ta pole seni teinud. Tita Joosep on noorem ja magas rohkem. Kuidagi õnnestus tal magada üles sirutatud kätega, vähemalt hoidis ta samal ajal silmi kinni. Kadri pani ära minema hakates Tõnisele mütsi pähe, nii et müts vajus silmadele ja kattis nägemisvälja. Kui mütsi kohendati, hakkas see varsti uuesti silmadele vajuma. Ann jäi enne peo lõppu uniseks nagu tema poeg Joosepki.
pühapäev, aprill 12, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar