kolmapäev, aprill 01, 2009

Romaanivõistlus

Viisin läbi romaanivõistlust. Üks tüdruk esitas käsikirja pealkirjaga "Imelood". Tüdruk rääkis, et ta mäletab enda kohta ainult ühte asja ja seda, mis oli selle küla nimi, kus ta sündis. Seega oli ta väga Helina moodi inimene, kui mitte Helina ise. Üks teine tüdruk esitas veel sedamoodi käsikirja, pealkirjaga "Imede saar". Võistlusele esitati ka käsikirju, mis olid juba enne raamatuna ilmunud. Žürii koosnes minust ja isast. Isa ütles, et maksab mulle žürii töös osalemise eest raha. Vastasin, et võibolla pean hoopis mina talle maksma. Pidasin ennast žürii esimeheks. Käsikirju esitati väga palju, need seisid riiulites ja olid kõik köidetud. Ütlesin, et kõige paremate käsikirjade pealkirjad algavad I-tähega. Isa luges kõik võistlustööd läbi, aga mina seda ei teinud. Seletasin, et on juba pealkirjast näha, millised on paremad ja millised halvemad romaanid, mina loen ainult kõige paremaid. Isa pakkis kotti viis romaani, mille ta oli auhindamiseks välja valinud, ja asus nendega teele. Viie hulka oli pääsenud ka "Imelood". Selle valis isa võibolla välja sellepärast, et sai aru, et see käib minu kohta. Aga "Imede saart" ei olnud isa valinud. Võtsin selle ka riiulist, et viiele varem valitule järele viia. Arvasin, et kui ma olen žürii liige, võin ühe lisaauhinna määrata.

Avalikustati avaliku arvamuse uuringu tulemused, mille järgi oli Eestis rohkem Euroopa Föderatsiooni loomise pooldajaid kui üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Rääkisin, et ma ei saa aru, mis inimesed need on, kes varem olid Euroopa Liitu astumise vastu ja nüüd pooldavad lausa Euroopa Föderatsiooni. Rein Lang on küll juristiks õppinud, aga loeb Euroopa Liidu kohta ainult mingeid Endel Lippmaa artikleid. Üks uudis oli selle kohta, et Inglise prints oli kohtu all, sest oli kavandanud koos kaasosalistega riigipööret. Riigipööret olid nad tahtnud teostada relvade abil, aga prints ei andnud välja, kuhu on relvad peidetud.

Tagatoas magas tita, kes oli hoida toodud. Olin temaga korteris kahekesi ja viibisin oma toas. Tita ütles juba esimesi ladinakeelseid sõnu. Ladina keelt olime talle õpetanud nii mina kui ka tema ema. Läksin väiksesse kööki. Vaatasin aknast välja. Otse akna alla oli rivistatud klassipildi tegemiseks üks lähedal asuva kooli klass. Iga lapse kõrval seisis lapsevanem. Aknalaual oli meie kass. Üks võõras kass tahtis aknast sisse tulla. Kuna see oleks meie kassile ohtlik olnud, panin akna võõra kassi nina ees kinni. Kuulsin tita nuttu, mis tähendas, et ta oli mulle märkamatult ärganud. Kiirustasin tema juurde.

Helina tegi oma võrgulehele uue alalehe. See oli punast värvi taustaga. Varsti saatis ta mulle uue kirja, et tegi sellel alalehel muudatuse. Nüüd oli seal punane värv asendatud valgega. Võrgulehel oli kokku kolm alalehte. Sinise ja rohelise taustaga vanematel alalehtedel ei olnud muudatusi tehtud. Võibolla arvas Helina, et mulle punane ja roosa värv ei meeldi. Kui ma olin pakkunud Oudekkile enda väljatöötatud salakirja, polnud Oudekki sellest välja teinud, vaid oli ainult riideid ostnud. Aga kui ma pakkusin salakirja Helinale, siis ostis Helina riideid ja pani seejärel riiete nimetused salakirjas kirja.

0 vastukaja: