See oli mingi error

Minu postkast näitas minu parooli koha peal suurte tähtedega ühe tuttava inimese postkasti parooli. See oli mingi error. Aga nüüd oli mul tema parool teada. Kaalusin, kas kasutada seda tema postkasti sisenemiseks või jätta see viisakuse pärast tegemata. Võibolla siseneda ainult korraks, et kontrollida, kas õnnestub sisse saada, hakkamata võõraid kirju lugema. Minu parool võidi samal viisil teada saada. Selle vältimiseks pidin edaspidi blogisid lugema ainult RSS-iga. Tegelikult pidi postkasti sissemurdmiseks teadma peale parooli ka kasutajanime. Aga kasutajanimi oli tal nagunii ees- ja perekonnanimi.

Vaatasin Klausi võrgulehekülge. Tal oli seal toodud iga asja kohta jutu asemel film. Ühes lõigus kirjutas ta, et toob ära filmi võistluste kohta. Arvasin, et tegemist on malega, aga peale male olid seal ka kõik muud spordialad. Vaatasin saalis televiisorit. Näidati, kuidas teised pere liikmed läksid autoga sõitma. Näitasin neile rusikat. Näidati, kuidas ühe autoga juhtus avarii. Lootsin, et see ei olnud meie auto.

Toimus maleturniir. Ühes ruumis olime kohtunik ja mina, teises ruumis mängijad. Kohtunik nimetas ühe paari, mis järgmises voorus kokku läheb. Läksin mängijate ruumi ja kordasin valju häälega, et järgmises voorus kohtuvad Kass-Kaimur. Ütlesin seda sellest hoolimata, et eelmise vooru mängud käisid. Mulle hakkas Kaimuri nimi kahtlane tunduma. Läksin küsisin kohtunikult üle. Olingi valesti öelnud. Läksin parandasin, et kohtuvad hoopis Kass-Pärnits. Kass ütles, et hea, et ma parandasin, Kaimur on surnud. Vastasin, et ma tean. Turniir sai läbi. Seljodkin küsis minu käest kümmet krooni osavõtumaksu tagasi. Ma keeldusin andmast, sest ei olnud kindel, kas ta sai nii palju punkte. Ütlesin, et tuleb Rei käest küsida.