Miks ta suitsu jagas

Henn tahtis pilti joonistada ja võttis minu sahtlist vildikad. Ütlesin, et need on peaaegu kuivanud, nendega ei saa pilti valmis. Andsin samast sahtlist mitu muud karpi vildikaid. Kartsin, et Hennul kujunebki harjumuseks selle sahtli kallal käia. Mul oli ammusest ajast Hennuga ühine joonistusvihik ja ta ütles, et aitab mul sinna ühe uue pildi joonistada. Vastasin, et mulle pole seda vaja. Vaatasin ühte oma vana joonistusvihikut. Seal olid värvilised pildid, mis olid väga ilusad ja huvitavad. Need olid paremad kui minu hilisemad pildid. Ütlesin, et sellest joonistusvihikust olekski pidanud raamatu illustratsioonid võtma. Ühel pildil oli näidatud, kuidas prügi metsa kasvama pandi. Mõnel pildil oli valget värvi olendeid. Need olid siiski veidi lohakalt maalitud. Meil olid külalised. Üks klassivend mängis õhupüssiga. Lõpuks lasi ta ennast sellega maha, sest arvas, et õhupüss ei ole ohtlik. Mina nägin juba ühe teises suunas lasu ajal, et püssitorust tuli tuld. Halba aimates põgenesin enne saatuslikku lasku korterist. Läksin rõdu kaudu naabrite aknast sisse. Läksin vannituppa, kui seal oli üks naabritest. Läksin tänavale. Kohtusin seal ühe naissugulasega, kes tuli meile külla. Ta küsis mult, kus siin mõni wc on, ta tahab käia mõnes õuesasuvas, enne tuppa minekut. Otsisin wc-d tagajärgedeta kahest hoovist. Leidsime selle alles kolmandast. Seal oli meestepoolele pikk järjekord, aga naiste pool oli vaba. Istusin koos paljude inimestega õpperuumis. Üks mees jagas kõigile tasuta sigaretipakke. Tuli välja, et ta tegi seda sellepärast, et juba üks seda marki sigaret tekitas sõltuvuse ja tema oli ärimees, kes neid müüs. Ise suitsetas ta ohutumat marki.