Viimane aprill

Ma olen kuulnud, et aprillinalja võib teha ka viimasel aprillil, mitte ainult esimesel. Mulle õnneks pole kunagi tehtud.

Seitsmendas klassis oli eksamiks eesti keele etteütlus. Õppida anti mitu teksti, millest eksamipäeval loositi välja "Aprillinali". Selle teksti järgi toimus koolis esimesel aprillil võistlus, kus iga klass pidi välja mõtlema nalja ja vale, viimasel aprillil selgusid tulemused.

Kui ma selle aasta aprillis saatsin poeesia listi ühe kirja, vastati, et naljakuu on veel suuremalt jaolt ees. Kas siit võib järeldada, et nalja võib teha kuu aega järjest?

Täna anti minu suhtes lubadus, mida ma ei täitnud. Kirjastusse saadeti väljatrükkimiseks mulle vajalikud materjalid ja kirjutati, et võibolla ma lähen ise järele. Mina kuulsin sellest lubadusest alles pärast selle andmist. Järele ma ei läinud, sest esialgu oli mul muud teha. Kõigepealt lõpetasin ühe artikli arvutisse sisestamise, millega eile alustasin.

Palju aega läks ka "Sirbi" lugemisele. Lugema hakates oli päike nii ere, et mõtlesin algul, et raske on lugeda. Päikesele kontrastiks olevad varjud tundusid eriti tumedad. Lugedes ma siiski raskused unustasin. Artikleid ma arvu poolest palju ei lugenud, aga tegin vahepeal mõtlemispause. Berk Vaheri artikkel tundus parem kui Elo Viidingu oma. See oli minu jaoks huvitavamal teemal ka, sest käis pereliikme kohta. Ja ühes lõigus oli isegi minust juttu, mitte küll nime nimetades, aga sugulusastme kaudu.

Kirjastusse kõndimise asemel käisin niisama väljas jalutamas. Rohi oli pikemaks kasvanud ja peenardel lilled õitsesid. Puud hakkavad lehte minema. Lehekuu on praeguse kalendri ja kliima järgi täpne nimetus, sest nii palju kui mina mäletan, tulevad lehed puudele umbes lehekuu alguses. Kraad väga palju sooja ei näidanud, mistõttu mult tuppa jõudes küsiti, ega mul külm ei olnud. Aga mul oli siiski pigem palav. Väljas oli paras, aga tuppa tulles trepist üles kõndides läks nahk niiskeks.