Artikkel linnaosadest

"Tunas" nr. 4/2008 ilmus Mikk Lõhmuse artikkel "Linnaosad ja linnajuhtimise detsenraliseerimine Eesti Vabariigis 1918-1940". Toon sealt mõned tsitaadid.

Lk. 45-46: "Esimene alus linnades linnaosade moodustamiseks anti juba 1917. aastal Vene Ajutise Valitsuse poolt 15. aprilli 1917. a. õigusaktiga "Ajutised määrused jaoskonna linna omavalitsuse kohta". Seaduse kohaselt oli vähemalt 150 000 elanikuga linnade volikogul õigus moodustada jaoskondade linnaomavalitsusi. /.../ puuduvad andmed, et nimetatud seadust oleks Eesti territooriumil vahetult rakendatud".

Selliseid andmeid ei saagi olla, sest tol ajal Eesti alal ühtegi nii suurt linna ei olnud. Tallinnas elas aastaks 1922 natuke üle 122 000 inimese. Tartu oli teisel kohal 50 000 elanikuga. Kui 150 000 ei ole trükiviga, siis ei lubanud määrus ise end Eesti territooriumil rakendada. Vähemalt mitte selles muudatusi tegemata.

1922. a. linnaseaduse eelnõu kohta on lk. 47 kirjutatud: "Vaatamata eelnõu lakoonilisusele võib siiski välja tuua olulise erinevuse võrreldes eelkäsitletud Vene Ajutise Valitsuse määrusega. Eelnõu ei näinud ette valitavat linnaosa volikogu ja kärpis sellega seaduse alusel moodustatavate linnaosade demokraatlikkust."

Võib teha sama märkuse, mis eelmise tsitaadi puhul. Eelnõu mitte ei vähendanud Eesti linnade linnaosade õigusi, vaid laiendas osa õigusi väiksematele linnadele, mis Eestis tõesti olemas olid.

1938. a. linnaseaduse kohta on kirjutatud lk. 49: "linnaosa moodustamise võimalus oli ette nähtud eelkõige üksiku eritunnustega linnapiirkonna tarvis /.../ See erineb tänapäevasest Eestist, kus linnaosadeks jagatakse terve linna maa-ala."

Tegelikult sõna teises tähenduses jagati ka tol ajal. Kuigi igal linnaosal polnud omavalitsust, olid linnaosad eripärase territooriumi mõttes olemas.