Võibolla nad on petised

Üks mees kirjutas mulle, et talle meeldib alati Pätsist kirjutada. Ootasin, et tuleks siis kiri ka Pätsi kohta, aga seda ei tulnud. Hiljem kohtasin seda meest tänaval. Ta väitis, et ta pole kirjutanud, et talle meeldib Pätsist kirjutada, vaid et talle meeldib Pätsist kuulda. Seega oli ta kogemata kaks sõna segi ajanud. Pätsist kuulda tahtis ta telesaatest, mis parajasti käis. Inimesed olid Fortuuna tänavale seda vaatama kogunenud. Mina heitsin muruplatsile pikali ja kuulasin ainult kõrvaga. Enne saate lõppu läksin edasi. Nägin, kuidas Pikal tänaval kolm noort inimest, sealhulgas kaks meessoost ja üks naissoost, murravad lahti poolpõlenud maja lukustatud ukse. Ma ei teadnud, mida sellest arvata. Läksin edasi ja ütlesin ühekaupa kahele vastutulijale, et ma ei tea, kas sinna majja sisenesid vargad või omanikud. Hiljem kohtasin ühte sisenenud meestest kesklinnas, kui ta minuga rääkima hakkas. Mind üllatas, et ma ta ära tundsin. Ta rääkis, et üks neist, kellele ma olin võimalikust sissemurdmisest rääkinud, oli politsei kutusunud. Nemad tegelikult olevat sealt majast oma asju ära tooma läinud. Nad olevat juba ühel varasemal korral ühes teises kohas ka oma asju võtmas käinud, siis olevat ka politsei kutsutud. Nägin ka ülejäänud sissemurdjaid. Nad kutsusid mind ühte kohta. Lubasin minna, aga siis mõtlesin, et võibolla nad on petised.

Vaatasime vana joonistusvihikut. Samal leheküljel oli mitu pilti. Osa oli minu, osa Klausi ja osa ühe kolmanda venna joonistatud. Raske oli vahet teha, mis on kelle joonistatud, aga see oli siiski võimalik. Ütlesin, et mul on head ideed ja ma oskan ka hästi jäljendada, aga ema vaatab ainult, et käekiri ei ole hea. Toas lendas üks putukas. Seda nimetati vaablaseks. Kartsin, et ta võib nõelata rinnaveresoonde, nii et ma suren. Meil oli tita. Titasid hoiti vees. Meie tita kaebas, et tal on raske hingata. See tuli sellest, et nõus oli vett liiga palju, nii et see ulatas tita suu peale. Kallasin vett vähemaks.