Blogist kook

Läksin päevakeskusesse malet mängima. Täna oli kohtunik M. Kolk. Hakkasin talle 10 krooni osavõtumaksu maksma, aga mõne hetke pärast enam ei mäletanud, kas ma olen juba maksnud või mitte. Ja veel mõni hetk hiljem ei mäletanud ma, kas olen maksnud null, üks või kaks korda. Aga kui raha vähemaksjäämist märgata ei olnud, olin nõus maksma ka kolmandat korda. Kolk küsis, kas ma usun, et Jaapanis sai täna öösel 65 000 inimest surma. Vastasin, et ei usu. Selgus, et sellist arvu oli uudistes nimetatud. Tegemist oli ühe inimese hinnanguga, aga Kolk pidas õigeks ohvrite arvuks 1000.

Üks laps vajutas esimest korda elus ukselingi alla. Ta ütles, et ta sai selle selgeks, ta õppis keskmängu. Ann jättis malepartii pooleli, arvates, et tal on juba piisavalt hea seis. Mina ütlesin, et kui ta lõpuni ei mänginud, siis ei saa öelda, et mäng lõppes võiduga. Vaatasin, mida mina selles seisus edasi teeksin. Valge ähvardas panna mati, andes kõigepealt lipuga d1 ja vankriga e1 tuld ja seejärel käies Ld8++. Aga must sai selle vastu kaitsta, lisaks ähvardas ta lippu minna. Mõtlesin, et ma ei hakka ohtlikku etturit lööma, vaid püian mati panna. Vaatasin ühelt paberilt, et olin täpselt sama seisu juba ükskord varem mänginud. Siis olin üles kirjutanud, kuidas ma edasi mängiks. Olin mõelnud välja täpselt sama plaani, mis nüüd, ainult selle vahega, et tol korral mõtlesin käia Ld2. Nüüd ei oleks ma enam sellist käiku teinud, kui vastase ettur juba nii kaugel oli.

Olin teel Kristeri sünnipäevale. Vanasti, kui mind sinna oli kutsutud, oli mul olnud väga hea meel, aga nüüd oli raske meeleolu. Keegi kõndis otse minu ees, kellest ma ei pääsenud mööda. Korraks tundus, et ta laseb mööda. Aga kui ma proovisin minna läbi tema ja seina vahelise prao, oli pragu ikkagi liiga kitsas ja ainult kriimustasin joppi. Aga varsti läks eeskõndija teist teed, nii et sain sammu kiirendada. Seejärel keeras endine eeskõndija minuga samale teele tagasi, olles nüüd juba tagakõndija. Võibolla ta oli Krister ise. Kristeri pool kaeti lauda. Krister ja üks külaline hakkasid vastastikku üksteise poole tõukama ühte toidukaussi. Mina hoiatasin, et niimoodi läheb see ümber või kukub maha. Hakkasin kaussi kahe käega kinni hoidma, et nad ei saaks seda tõugata. Kui olin eelmine kord Kristeri sünnipäeval käinud, oli siin olnud üks tüdruk, kellest mõtlesin, et võibolla ta on Kristeri naine. Aga nüüd ei olnud seda tüdrukut üldse kohal, nii et naine ta ei saanud olla. Selle asemel osales peol kolm pikemat tüdrukut. Mina olin võtnud kaasa tumesinise koogi, mis oli tehtud minu blogist. Selle alumised kihid olid segamini, aga pealmise kihi sissekanded olid enamvähem terved. Artur hakkas endale kooki ette tõstes selle pealt midagi lugema. Ühes hiljutises sissekandes oli Arturi nime nimetatud.

Istusin kirurgi ukse taga, aga kirurgi ega perearsti ei paistnud kumbagi täna tööl olevat. Lisaks hakkasin kahtlema, kas mul üldse on midagi viga. Täna oli kirurgi vastuvõtt tasuline. Mõtlesin, et kui mult hakatakse raha nõudma, siis ütlen, et ma ei pea maksma, kui ma pole kabinetis sees käinud. Kui tahtsin just ära minema hakata, tuli välja, et nii kirurgi kui ka pereasrsti kabinetis siiski oli keegi. Mind kutsuti sisse. Küsisin, kas täna on tasuline päev. Vastati jah. Ütlesin, et siis ma ei tule.