Kolm teed riigi loomiseks

Kunagi vaidlesid rahvuslased ja vasakpoolsed, kas tähtsam on rahvus või majandus. Eesti riik loodi rahvusel ehk keelelisel kokkukuuluvusel põhinevana. Seevastu Euroopa Liit loodi majandushuvidel põhinevana, olles järelikult olemuselt marksistlikum. Riik võidakse luua ka usulisel alusel. Nõukogude Liit põhines kommunismiusul ja majandusel lasti seal rahus alla käia.

Ainuke kirjutaja

Riiuli serval oli uus videokaamera. Meil oli videomakk ammu rikki läinud, aga seda kaamerat sai ka nagu makki kasutada. Panin talle kasseti sisse ja lindistasin televiisorist tulevat saadet. Seejärel panin selle lindi mängima. Tühjal lindil oli olnud lihtsalt sahin, aga saate lindistuse alguskohas sahises pilt tugevamini. Oli siiski oht, et niiviisi midagi lindistama hakates võib vajaliku asja maha lindistada. Nüüd tahtsin ka filmida. Filmisin aknast lasteaia aknaid. Filmisin järjest kõiki teise korruse aknaid, siis tegin jõnksu alla, filmisin kahte esimese korruse akent ja seejärel keerasin jälle teise korruse peale. Inimesed ei teadnud, mida teine inimene vaatab, aga kui seda filmida, muutus see nähtavaks. Ainult et filmimiseks oli natuke pime. Mõtlesin filmida veel oma joonistusi. Läksin selleks suurest toast oma tuppa. Seal mõtlesin, et oma joonistuste filmimiseks peaksin filmima ka muid sahtlis olevaid asju, aga neid ma ei taha tegelikult teistele näidata. Kui filmimise lõpetasin, siis avastasin, et kaamera toru oli võimalik veel pikemaks tõmmata. See oli ilmselt suurendatult filmimise jaoks. Seda olekski tulnud teha. Läksin ja kõndisin tänaval. Kui kodu suunas tagasi kõndisin, küsis üks võõras mees mult 30 senti. Ütlesin talle, et üks usk soovitab teistelt inimestelt mitte raha vastu võtta, muidu muutub pärast surma rahaandja orjaks. Ütlesin, et annan rohkem raha, ja andsin ühekroonise mündi.

*
Ühele võrgulehele jõudmiseks pidin alati teisel võrgulehel keerulist otsingut kasutama. Otsitaval lehel olid kirjas Helina andmed. Aga ühel päeval kustutas ta oma nime sealt ära. Arvasin, et tegemist on ikka õige Helinaga. Kui ma talle kirju saatsin, siis võis juhtuda, et ta ei vaatagi enam oma postkasti, sest keegi peale minu talle ei kirjutanud ja ta võis arvata, et mina ka enam ei kirjuta. Aga tööaadressilt pidi ta kirju lugema, siis oleks saanud neid sinna saata. Ainult et tööaadressile ei sobinud erakirju saata. Siis oleks võinud saata sama kirja tööaadressile ja era-aadressile korraga, et ise vaatab, kummalt ta seda loeb. Olin osalenud romaanivõistlusel. "Sirbis" kirjutati, et kõik auhinna saanud käsikirjad ei olnud head ja kõik auhinnast ilma jäänud ei olnud halvad. Artiklist paistis, et kirjutaja teab kõigi osalenute täpseid kohti, kuigi ajalehes olid toodud vaid auhinna saanute kohad. Teiste kohti tuli vist otsida internetist. Arvatavasti olin saanud 23. koha.

*
Puis kirjutas, et Nõukogude aeg oli pikk ja raske ja et ühegi ajaloolase tehtud malekäigud ei toonud selle lõppu lähemale, väljaarvatud vanaisa.

Teatejooks

Kui me lapsed olime, siis mängisime kulli. Natuke vanemaks saades hakkasime tegelema vastupidise alaga. Selleks oli teatejooks. Vastupidine oli ta sellepärast, et teatejooksus ei põgeneta kulli eest, vaid tuleb just meeskonnaliikmelt teatepulk vastu võtta. Aga meie leidsime, et pulk ei ole mingi teade. Seetõttu ühendasime teatejooksu telefonimänguga, kus tuleb teade edasi öelda ja seda õigesti kuulda. Seda teadet ei tohi edasi arendada, erinevalt võistlusreeglitest. Soovitasime ka teiste alade esindajatele, et nad võiks midagi uut välja mõelda, siis areneb maailm edasi. Näiteks helilooja võiks lisaks nootide kirja panemisele luua ka uusi pille, millega neid noote mängida. Kui meid autasustati, mängiti muusikat ja toodi meile uusi lillesorte. Teatejooksuga tegelesime küllaltki palju aastaid. Aga kui liiga vanaks jäime, andsime teatepulga nooremale põlvkonnale üle. Ise hakkasime tegema kepikõndi.

Sõstrasaagi kasv

Olime punase sõstra põõsaste juures. Räägiti, et kui põõsaste juures on palju lapsi, siis tuleb järgmine aasta rohkem marju külge. Kuna seal olid mõned noored naised, siis mõtlesin, et võibolla neid vaadates tuleb ka järgmine aasta rohkem marju. Küsisin, miks see üldse vajalik on, et rohkem marju tuleks. Võibolla mustade päevade jaoks. Olime perega puu otsas. Teised korjasid okste küljest sõstraid nõusse, mina pistsin ainult suhu. Läksin ja kõndisin tänaval. Vastu tuli kolm hundikoera. See koeratõug meeldis mulle kõige vähem ja läksin üle tee. Koerad tulid mulle järele. Hakkasin lendama ja koerad mind ei hammustanud.

*
Kui üks mees sai teada, et mul on südames valud, nõudis ta, et ma südamearsti juurde läheksin. Ta ütles, et süda on asi, mis tuleb korda teha. Mina arvasin, et tegemist on lihtsalt närvivaluga. Ma ei uskunud, et mul saaks süda haige olla, kui mult teised arstid kunagi ühtegi haigust ei leidnud. Ja ma ei tahtnud südamearsti juurde minna, muidu ta oleks võinud öelda, et teine kord tuleb tagasi tulla. Need arstid, kelle juures ma olin käinud, olid öelnud. Kahel meie pere lapsel paistsid olevat südamega tõsisemad probleemid kui minul, sest nad polnud õigel ajal arsti juurde läinud. Nad küsisid isalt südamerohtu, aga isa ei tahtnud oma rohtu ära anda.

*
Olin koos emaga Peedul. Kaburid soovitasid, et me läheksime Tartusse sõitmiseks Elvasse sõitvale rongile ja sõidaks sealtkaudu Tartu suunas tagasi. Selleks tuli osta natuke kallim pilet. Läksimegi sellele rongile. Mul tekkis kahtlus, et Peedul jäi uks lukust lahti. Ema ei uskunud, aga mina sõitsin Peedule tagasi, et kontrollida. Pärast kontrollimist oleksin tahtnud kohe Tartusse sõita, aga järgmine rong pidi minema alles õhtul. Vahepeal läks busse, aga nendega ma ei tahtnud sõita. Selgus, et uks oligi lahti jäänud. Kirjakandja oli selle kinni lükanud. Meie äraolekul olid tuppa elama tulnud võõrad. Enne kui ma neilt küsisin, mida nemad siin teevad, lükkasin köögi ja toa vahelt ukse kinni, et nad ei saaks mind rünnata.

Nuppude kommunikatsioon

Päevakeskuses mängis turniiri täna 18 osavõtjat. Trohhalev võitis kõik 7 mängu, Harujõe ja Kõiv said punkte 5,5. Mina käisin seal mängimise asemel oma uut raamatut levitamas. Pärast turniiri lõppu puhkes järjekordne inetu tüli Kassi ja Partsi vahel.

*
Kahimine on nupu märtriks saamine.

*
Kui panna nupp malelaua keskele, siis ühelt poolt kontrollib ta sealt suuremat osa lauast, teiselt poolt muutub ise rohkematest suundadest rünnatavaks. Kommunikatsiooniga on sama moodi. Kui avaldada artikkel suurema trükiarvuga ajalehes või koguda rohkem Facebooki kontakte, on oma sõnumit kergem levitada, samas võib ka tugevama vastulöögi saada.

Raamatuesitlus 2. novembril

Teisipäeval 2. novembril kell 18.00 Tartu Kirjanduse Majas Vanemuise 19 toimuval kirjanduslikul teisipäeval esitleme oma uusi luulekogusid Joanna Ellmann, Krista Ojasaar ja mina.

Rahad tulevad ja lähevad

Inimese elu läheneb pidevalt lõpule. Veel kiiremini läheneb lõpule Eesti krooni elu. Nautige veel viimaseid kuid oma rahaga.

Euro on sellise nimega raha, et selle põhjaminek võib heita varju kogu Euroopale, nagu "Estonia" laevahukk heitis Eesti nimele. Riigi järgi nimetatud rahasid on olnud küll varemgi - floriin, frank, latt, litt. Floriini kohta ütleb teatmeteos küll, et see on saanud nime hoopis Firenze vapil kujutatud lillest. Aga võibolla tuleb ka linna enda nimi samast lillest. Rooside sõda sai nime samuti vapililledest.

Maletajad kahetsevad, et kaob käibelt ainuke raha maailmas, millel on kujutatud maletajat. Tegelikult maletaja mõiste on suhteline. Need, kellel on viiekroonisest kahju, peavad ennast samuti maletajateks, kuigi nad pole kõik elukutselised. Nõukogude rahal kujutatud Lenin mängis ka malet ja küllap veel mõni. Arvatavasti kujutati ka Napoleoni rahatähtedel, kelle partiisid on samuti maleajaloos toodud.

Pihtimine

Ajaloolistest romaanidest võib lugeda, et katoliiklased peavad seal enne surma kindlasti pihtida saama. Pihtimine laiemas tähenduses on võimalik ka ilma vaimulikuta. Pihtimine võib muutuda hooplemiseks. Kui kohtus süüdimõistmisel peetakse süü eitamist raskendavaks asjaoluks, siis see sarnaneb hukkamõistule pihtimisest keeldumisele. Nõukogude Liidu viimane valitseja Gorbatšov alustas avalikustamispoliitikat, mida võib pidada imperiumi surmaeelseks pihtimiseks. Ilma valgustkartvate valgete laikude paljastamiseta oleks küll riik võibolla kauem vastu pidanud. Või võibolla siiski Nõukogude riik varises kokku just sellepärast, et ta põhines valel.

Me kõik rändame ajas

Ajas tulevikku rännates võib muutuda radikaalist konservatiiviks. Aga elu elamine ongi tuleviku suunas rändamine. Üks ütlus on selle kohta, et noorena ollakse vasakpoolne ja vanemas eas parempoolne. Võibolla see tuleb sellest, et mitte lihtsalt inimene ise ei ole erinevates vanustes erinev, vaid need seisukohad, mis tema nooruses on vasakpoolsed, on aastate pärast juba parempoolsed. Ruumis liikumine toimus kunagi jalgsi, seejärel hobusega, edasi järjest kiiremate mootorsõidukitega. Ajas rändamine on praegu jalgsi kõndimise tasemel, et ei osata seda kiirendada. Võibolla selle arendamisega pole tegeletud sellepärast, et enamus inimesi tahab, et aeg liiguks veel aeglasemalt. Kiiremini tahetakse seda liigutada depressiooni ja muude kannatuste korral. Lisaks on ajas rändamine ühesuunaline, nagu kunagi oli ilmselt ka Atlandi ookeani ületamine. Tagasi võib ajas liikuda meenutamise abil, aga mingi osa inimesest liigub ka meenutamise ajal tuleviku suunas edasi.

Kas fašistid on tsenter?

Olin laenanud raamatukogust raamatu "Režiimid, liikumised, ideoloogiad", millest teadsin, et see oli tegelikult kodus ka olemas. Aga mõtlesin, et laenamine päris mõttetu ei ole, siis kulub kodune eksemplar vähem. Lugesin laenatud raamatut. Seal oli skeem, millel oli ring. Ringi servas olid vasakpoolsed, keskpunktis parempoolsed ja vahepeal fašistid. Ütlesin, et fašistid ei olegi tsentris. Isa vaidles vastu, et on küll, sest nad on teiste jõudude vahepeal. Fašistidel olevat vahepealsed vaated, mistõttu nad võivat kõigi teistega kokku põrgata. Sellega olevat sama moodi nagu hapetega, millel on vahepealne arv elektrone ja mis seetõttu reageerivad kõikide ainetega. Mõtlesin, et päris nii see ei ole, sest seitsmenda rühma elemendid reageerivad küll kõige kergemini, aga kohe kõrval kaheksanda rühma omad kõige raskemini. Kuigi süsinik on keskmises rühmas ja moodustab küll kõige rohkem ühendeid. Ütlesin, et Maa puhul nimetatakse küll keskpunktis olevat tuumaks, välimist kihti maakooreks ja vahepeale jäävat vahevööks. Siis oleks pidanud poliitiliste jõudude puhul ka tsenter olema keskel, mitte teiste vahel. Maavärinad olid vist maakoore värinad, samal ajal kui alumistes kihtides oli kogu aeg liikumine. Öeldi, et selle kohta, mis on maatuumas, on tehtud erinevaid fantastilisi oletusi. Pildil oli näidatud, nagu elaks seal väga kummalised olendid. Ütlesin, et mulle õpetati koolis, et maatuumas on raud. Seda järeldati maakera massi põhjal.

*
Vaatasin arvutist fotosid. Ühel fotol olid kellegi jalad. See tundus olevat Sander. Tegelikult ma polnud kindel, kas see pole mõni tüdruk. Aga teistel fotodel oli ka eelistatud pildistada jalgu, mis näitas, et see koolkond tegutseb Saksamaal, kus Sander elas. Olime kahekesi klassis 113. Nägime aknast, et väljas ajab Sander kellegagi juttu. Ütlesin, et me peame põgenema, enne kui Sander aknast sisse tuleb. Meil oli põgenemisega nii kiire, et ei olnud aega kotti kaasa võtta. Sander hakkaski meid taga ajama. Minu kaaslane põgenes koolimaja peaukse suunas, aga mina keerasin tiiba, kuhu Sander ei teadnud järele tulla. Tiivast viis teine uks välja. Selle ukse juures olev värav oli lukus, aga ma ronisin üle aia. Mul oli aju sellise ehitusega, et ei eristanud detaile, mistõttu ma ei näinud ennast üle aia ronimas, aga teadsin, et arvatavasti sain kuidagi üle. Mõtlesin, et ma ei põgene koju kesklinna kaudu, muidu võib Sander mu tee ära lõigata. Lähen üle Sõpruse silla või veel Ihaste-poolsemast sillast. Aga seal võib tegelikult ka Sander ees olla, sest ta elab Ravila tänaval. Varem elas koos meiega Ujula tänaval või selle naabertänaval. Kui mina oleks Sandrit taga ajanud, ei oleks ma talle midagi teinud, aga tema puhul ei võinud teada. Järgmisel päeval võis vist siiski rahulikult kooli tulla.

Potentsiaalsed jõud

Tuletikkude vastandsõna on vahtkustuti.

Frankide ajalugu

Lugesin enne magamaminekut ajalugu. Kirjutati, et Frangi riigi vanus on teine, kui mujal on kirjutatud. Frangi riigi ajalugu jagati viieks erineva nimega perioodiks. Riik sai alguse rändava rahva ühendusena Moskvas. Seetõttu said venelased öelda, et Moskva on maailma vanim pealinn. Frangid liikusid sealt läänepoole. Nad olid tegelikult tulnud veel kaugemalt idast. Kuni nad polnud Prantsusmaale püsivalt elama jäänud, oli nende territoorium väike. Tähtsaim valitsemisorgan oli üldkoosolek. Sellel võisid osaleda ka vangi võetud teiste rahvaste liikmed. Läksin puuderohkele heinamaale. Seal olid rohu sees numbrid. Pidime ennast peitma. Vennal oli seal võimu. Ütlesin vennale, et ta ühe konkreetse numbri juurde läheks. Ta ei teinud seda, vaid ütles, et selleks tuleks see kõigepealt üles otsida. Olin näinud pealt kahe puu murdumist, aga polnud ise alla jäänud. Kui ma puude murdumisest rääkisin, läksid Tanel ja üks teine mees neid ära koristama. Puud murdusid alati ühte moodi.

*
Läksin Eriku sünnipäevale. Erik lamas tagatoas haigena voodis. Sisenesin tema ema kannul sinna tuppa. Erik ütles oma emale, et ta ju ütles, et tahab praegu seal toas üksi olla. Läksin ruttu toast välja. Me saime tähistada Eriku sünnipäeva ka ilma tema enda osaluseta, koos minu ema ja Eriku emaga. Ühes toas lamasid Tõnu ja Pille ka haigetena voodis. Küsiti, kas minu ema ja Bristol on nüüd sõbrad. Bristol vastas, et ei ole, teda peetakse vanaks joodikuks.

Mul ilmub uus luulekogu

Täna tuli trükikojast raamat "Pomisen palveid siin pilvede all". See sisaldab valitud luuletusi aastatest 2002-2010. Tegemist on minu viienda raamatuga. Neljandat korda on väljaandjaks kirjastus Ilmamaa. Nagu minu varasemategi selles kirjastuses ilmunud raamatute puhul on kujundajaks vend Tõnu. Müügile ja raamatukokku jõudmise aega ei tea. Teenetega inimesed võivad loota otse minu käest saamisele.

Kildude toodud õnn

Kust tuleb ütlus, et killud toovad õnne? Võibolla sellel on samasugune taust nagu arvamusel, et sõda on kõikide asjade isa. Kui lähed mingile maale sõjaretkele, võid saada kulda ja uusi valdusi. Võibolla mõtlesid nii ka need, kes pronksiööl märatsesid. Et nii nagu pronksmehe enda löödud killud tõid nende vanematele õnne, nii toovad nende löödud killud uuele põlvkonnale. Võibolla suure protestimise peale pannakse pronksmees tagasi. Ja teise kohta ta vaatamiseks välja pandigi. Mõnel jäi vast katki löödud akna tagant varastatud kraam ka alles. Aga pole ka võimatu, et konflikti esilekutsumine oli Reformierakonna juhtide teadlik poliitika, sest nende toetusprotsenti tõstsid need killud kõvasti. Mõistlik inimene küll sellisel teel saadud toetuse üle ei rõõmusta.

Ühel raamatul kaks konkureerivat esitlust

Läksin koos Lauriga koju. Tahtsin talle näidata raamatut "Soome kirjanduse ajalugu". Ema arvas, et seda ei ole enam alles. Me olime kolimise ajal osa raamatuid ära visanud. Aga leidsin selle siiski riiulist. Saabus magamamineku kellaaeg. Üks tekkidest oli laotatud natuke väiksemaks murtuna voodi peale, aga tundus, et see ei ole mõeldud peale võtmiseks, vaid selleks, et kui magaja peaks urineerima hakkama, siis ei määriks voodit ära. Teises toas oli ühe tüdruku voodi. Tundus, et ta kavatseb varsti minuga samasse voodisse tulla. Aga siis saabus selle tüdruku isa, kellele see poleks meeldinud.

*
Mul oli ilmunud uus raamat. Raun oli andnud mulle sellest ühe eksemplari ja ootasin, millal saan ülejäänud autorieksemplarid. Vaatasin, et Raun on andnud mulle katkise eksemplari. Tahtsin seda välja vahetada. Aga ma kahtlustasin, et tegelikult ainult ühe eksemplari ta ongi trükkinud. Lugesin raamatu kaanelt, et sinna oli trükitud Bristoli tekst, kus ta muuhulgas ütles, et loodetavasti tulen ma ühel kindlal kuupäeval koos mõnede teiste inimestega raamatut esitlema. Mul oli teise kirjastusega kokku lepitud teine esitluse kuupäev. Võisin kaks korda ka esitleda, aga ei olnud sellest väga huvitatud. Sain veel paki raamatuid, kus olid vaheldumisi minu ja ühe teise autori omad. Pidin oma raamatud ise poodi viima. Aga kuna mul oli ilmunud samal päeval kaks raamatut, siis oli karta, et pood ei taha mõlemat korraga müüki võtta. Mul tuli veel mõelda, millisele poele raamatuid pakkuma minna. Üks võimalus oli viia sinna poodi, kus minu eelmist raamatut ei ole. Teine võimalus oli viia just sinna, kus eelmine raamat müügil oli, et kogu sari oleks samast poest leitav. Läksin duši alla. Märkasin vanni põhjas minu küljest tulnud pikki peenikesi usse. Need olid pikemad kui naaskelsabad. Ütlesin, et mul on vist solkmed. See tuleb porgandi söömisest. Imestama pani ainult, et ma siis ise midagi ei tundnud. Aga selgus, et need ei olnud solkmed, vaid ühed teised ussid, kes olid minu peale roomanud.

"Postimees" tagasi "Edasiks"!

Eilses "Postimehes" kirjutab ajakirjanik sellest, et mitte sisserändajad ei peaks selgeks õppima põlisrahva keelt, vaid põlisrahvas sisserändajate keeled. Sel juhul tuleks alustada "Postimehele" vahepealse "Edasi" nime tagasiandmisest. Nimi "Postimees" seostub liigselt kunagise venestamisevastase võitlusega.

Keeld väljuda

Kõndisime tänaval. Jõudsime Tartust mulle tundmatusse linna. Teised jäid minust kaugemale selja taha. Seal hakati ühte inimest õhku viskama. Teda visati veel kõvemini kui Lumivalgekest. Neljanda viske juures kukkus ta maha. Arst küsis, millise koha ta peal ära lõi. Kui kukkunu näitas, ütles arst, et siis ei ole enam midagi teha. Järgmisel hetkel kukkunu surigi.

*
Kõndisin läbi Annelinna hoovi. Hoovi ühes otsas hüüdis üks mees teise otsa kõndinut, aga see ei kuulnud. Mina oleksin võinud valjemini hüüda, aga ei hakanud seda tegema. Kui jõudsin teise hoovi otsa, ütlesin seal olevale mehele, et teda hüüti. Ta imestas selle peale ja ütles, et tema pole teisest hoovi otsast tulnud. Järelikult oli tegemist kellegi teisega.

*
Hulk patsiente tahtsid psühhiaatriahaiglast põgeneda. Selleks ronisime katusele, kus ma lõhkusin korstent. Vahepeal oli patsientidel keelatud majast lahkuda. Aga lõpuks selgitati, et lahkumisõigust tuleb paluda, mitte nõuda, siis see antakse. Aga kui pärast arstidele räägiti, et vahepeal nad keelasid majast lahkumise, siis ei usutud, seda peeti haigeks ettekujutuseks. Haigete puhul sai kõik, millega ei nõustutud, haigeks ettekujutuseks kuulutada. Kõndisin tänaval. Üks teadlane tegi propagandat, et kui vaimuhaigetele ei meeldi abielluda, siis ärgu nad seda raha pärast tegema hakaku.

Täiustus raudrüüle

Siili okkad näevad välja nagu odad, aga tegelikult on nende funktsioon olla kilp. Miks inimeste kilbid ja raudrüüd on ilma okasteta?

Kodulehekülg võib omanikku vahetada

Hakkasin kaustikusse kirjutama. Tahtsin kirjutada nii, et iga lause kasvaks välja eelmisest. Aga seekord otsustasin enne iga lause kirjutamist mõelda pikalt, et kogu jutt oleks omavahel seotud. Olime Peedul vanaema suvilas. Toomas ja Maria panid teri purki. Tahtsin neid aidata, aga mul läks mitut erinevat sorti muid teri hulka. Need tuli ühekaupa välja korjata.

*
Ükskord olid Paide naabrid oma pööninguakna kinni müürinud. Praegu vaidlesid inimesed selle üle, kes saab minu kodulehekülje endale. Tänaval kõndides tulin mõttele, et kui lehekülg on minu tehtud ja seal on minu tekstid, siis ei pea keegi teine seda endale saama. Aga olin ise oma testamendis lubanud, et annan selle teistele. Testament pidi jõustuma siiski alles pärast minu surma. Vaatasin ühte elektronposti aadressi, mida ma polnud ammu vaadanud. Kui loodi mingi uus aadresse pakkuv koht, läks see algul moodi, aga hiljem unustati, sest reklaamikampaania sai läbi. Sillal kõndis minu ees kaks naist. Läksin ühest neist mööda, aga kohe läks tema omakorda minust mööda. Mul hakkas palav ja võtsin riideid vähemaks. Kohe võtsid riideid vähemaks ka need kaks naist. See tähendas, et sillal oli soem või et ilm läks just praegu soojemaks.

Kõne kirjutamata

Mul lähenes raamatuesitlus. Ütlesin isale, et ma ei ole kõnet veel valmis kirjutanud, ma kirjutan kaks päeva enne esitlust. Isa vastas, et varem peab kirjutama. Ta võttis minu käest lugemiseks paberilehe, kuhu olin kirjutanud luuletused, mille kavatsesin esitlusel ette lugeda. Varsti hakkasin paberit tagasi tahtma, sest mul ei olnud meeles, millised luuletused ma sinna olin kirjutanud. Olime ühes maamajas. Lähenes hommikusöögi aeg. Ütlesin, et ma ei saa aru, kuidas meie peres kõik peale minu nii lollid on. Kõndisin ühes linnamajas trepist alla. Mõtlesin, et hakkan uuesti analüüsima seda partiid Vorobjoviga, mille kohta ma kunagi kaustikusse pikki analüüse kirjutasin. Tol korral lõpetasin variandid seisuhinnanguga, aga nüüd mõtlesin need samad variandid lõpuni mängida. Üks vend komistas trepist alla minnes. Teine hüppas meelega alla ja ütles seejärel, et ta ei taha elada, sest muidu ta peab varsti teatris esinema. Lamasin voodis. Mul hakkas igav. Hüüdsin emale, et ma tahan nüüd üles tõusta. Tulin voodist välja ja ema tõi mulle riided. Vaatasin suurde peeglisse. Peeglis lähenesid kolm inimest, keda väljaspool peeglit ei olnud. See oli õudne.

Marksoo 80

Täna tähistati päevakeskuses endise Tartu maleklubi esimehe Ago Marksoo 80. sünnipäeva. Sugulastega pidu toimus juba suvel, kus ma ei osalenud, sest olin samal päeval klassikokkutulekul. Tänane juubeliturniir oli kõige pidulikum, mida ma olen näinud. Sööke on küll vahel rohkem olnud, aga kõnede arv oli täna rekordiline. Õnnitleti linnavalitsuse, maleliidu ja teiste poolt. Juubilar ise avaldas nii suure pidulikkuse pärast rahulolematust, öeldes, et ta tuli eelkõige malet mängima.

Turniiril oli 35 osavõtjat, 7 vooru ja 15 minutit mõtlemisaega. Kõige rohkem punkte said:

1. Vihmand 6
2. Trohhalev 5,5
3. Kõiv 5,5
4. Vorobjov 5
5. Rei 5
6. Raidväli 5
7. Tiit 5
8. Päären 4,5
9. Harujõe 4,5
10. T. Raudsepp 4,5

Mina olin 3 punktiga 23. kohal. Kuigi see pole kõige parem tulemus, olid kõik mängud väga huvitavad mängida.

Esimeses voorus kaotasin mustadega Päärenile. Mäng algas käikudega 1. e4 e5 2. Oc4 ja läks üle kaheratsu avangu varianti käiguga d3. Otsustav viga oli see, et läksin odaga üle keskjoone, vastane lükkas etturi edasi ja lõikas sellega oda taganemistee ära ning see läks varsti kaotsi.

Teises voorus võitsin valgetega Partsi. Sain Hispaania avangu variandis käiguga 3. ... Oc5 väljalt e5 etturi kätte.

Kolmandas voorus mängisin mustadega Kassi vastu Falkbeeri vastugambiiti. Algul kaotasin etturi, seejärel võitsin viguri, lõppmängus oli mul enamvanker, aga vastase etturid väga aktiivsed. Ajapuuduses kahisin vankri, aga vastane jõudis üks käik liiga vara lippu ja pani mati.

Neljandas voorus valgetega Liiva vastu mängisin Hispaania avangu Steinitzi varianti. Vastane tegi nagu kahel eelmiselgi korral eksliku käigu c5, mille järel tema ettur d6 läks kaotsi. Lõpuks võitsin ajaga. Ütlesin vastasele pärast mängu lõppu, et ta enam c5 ei mängiks.

Viiendas voorus mustadega Kääbi vastu oli kõige halvem mäng. Alustasime nagu Päärenigagi käikudega 1. e4 e5 2. Oc4, aga Kääp arendas ratsu f3 asemel e2. Viga tuli mul sisse sellega, kui vastane käis Rh5 ja ma ei võtnud midagi ette, nii et ta lõi järgmisel käigul f6, aga ma ei saanud võtta lipuga, sest f-liin oli valge vankrile avatud. Käigu gf järel tekkis topetettur, ettur h6 oli ees ja järgnes matirünnak.

Kuuendas voorus valgetega Ivaineni vastu oli jällegi Hispaania avangu Steinitzi variant. Tekitasin vastasele mõlemale tiivale etturinõrgestused, nagu olen teinud mõnes varasemaski mängus. Ühel käigul ähvardas vastane panna odaga vankrile ja ratsule kahvlit, mida ma nägin, aga enne käigu sooritamist unustasin ära, nii et järgnes ikkagi kahvel ja alistusin.

Seitsmendas voorus valgetega Lombi vastu läks vastane avangulõksu 1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 ed 7. Rd4 Oc5? 8. Lh5+ vigurivõiduga. Sellesse lõksu on varem läinud Harujõe. Lombi vastu läks paremuse realiseerimine kergemini.

Vandemurdja või vande tagasivõtja?

Keegi võttis sõja puhkemisel kuningale antud vande tagasi. Koolis anti kunagi pioneeritõotust. Kas selle on keegi pärast pidulikult tagasi võtnud? Või arvatakse, et korralik inimene peab lubadustest kinni? Pioneeritõotuse tekst tuli kirjutada vihikusse ja pähe õppida, et peast ette lugeda. Kui õpetaja seda dikteerima hakkas, ütlesin, et mina ei kirjuta, sest mina pioneeriks ei astu. Õpetaja nõudis, et need peavad ka kirjutama, kes ei astu. Tegelikult sellel oli isegi mingi mõte, et saaks järele vaadata, mida astujatest pärast oodata. Kirjutasin tõotuse vist üles tõotaja nime kohale lünka jättes. Ma ei tea, kas mul on see vihik alles. Enamus vihikuid on alles, aga algkooli osas on puudujääke. Vene keele vihikuid olen hävitanud, sest seal oli liiga palju punast värvi.

Pioneeritõotust ei võeta tagasi võibolla sellepärast, et see oli sundkorras antud ja sellesse ei suhtutud algusest peale tõsiselt. Kui öeldi "pioneeri ausõna", siis see tähendas, et valetati või tehti nalja.

Igat pidi huvitav

Vend oli võtnud minu märkmiku paberikorvist välja. Märkmikusse oli kirjutatud asju, mida ma poleks tahtnud näidata, ja sikerdatud kehvasid pilte. Vend ütles, et tal on seda märkmikku vaja kuufaaside arvutamiseks. Mängiti maleolümpiat. See toimus kahes grupis. Finaalis pidid omavahel kohtuma mõlema grupi võitjad. Rääkisin, et lahtist seisu on huvitav mängida, sest seal on palju variante, ja kinnist seisu, sest seal saab teha peeneid manöövreid. Huvitav ei ole ainult see, kui ettur kohe ette jääb. Täpsustasin, et mängida võib huvitav olla, aga mäng ise ei ole huvitav. Vaatasin, kuidas kaks naist toas reketitega mängisid. Neil olid kitsad riided seljas ja üks naistest võttis veel mängu ajal riideid vähemaks.

Male on tegelikult kolmemõõtmeline

Kui võrrelda malemängu ja teisi malesarnaseid mänge kaardimängudega, siis tahaks öelda, et male on kolmemõõtmeline. Males on kaheksa rida ja kaheksa liini. Kaardipaki võib jagada samasuguseks ruudustikuks, kus laud on ainult piklikum ja väljasid natuke vähem. Ühte pidi jooksevad mastid ja teist pidi kaartide suurused. Males on lisaks peal teine korrus nuppudest, aga kaardimängus ruudustik ja nupud kattuvad. Males on igal nupul erinev käimisviis, aga kaardimängus käiakse põhiliselt lihtsalt kaarte lauda. Selle poolest sarnaneb kaardimäng rohkem kabega, kus mängimiseks kasutatavate väljade arv on võrreldav ja käimisviise samuti malest vähem.

Kontaktide arv kasvab

Sissekandes "Esimene klass" kirjutasin, et ei ole Facebooki kasutaja. Eile kutse peale siiski liitusin sellega. Esimese päeva lõpuks oli 15 kontakti ja praeguseks 30. Ainult et selline haarav tegevus tekitab unehäireid, mistõttu täna jääb unenäosissekanne ära. Sarnastest keskkondadest oli mul varem kasutajanimi juba MySpace'i all, kus vahepeal oli üks kontakt, aga tema lehe kustumise järel on null.

Tooma sünnipäev

Tooma sünnipäevale minnes mäletasin nii majanumbrit kui ka korterinumbrit uduselt ja veel halvemini visuaalset pilti korteri asukohast. Numbrit olid meelde jäetud valemi järgi, aga ma polnud kindel, kas valem on õige. Selgus, et siiski oli. Nendel, kellega ma koos läksin, olid mobiiltelefonid. Kohale jõudes öeldi, et me oleks ju saanud helistada ja küsida, kuhu tulla. Vastasin, et siis ei oleks sellest midagi kasu olnud, et midagi meeles oli. Toomas ja Maria said kahepeale 50 aastat vanaks. Kõige nooremad olid peol jälle Tõnis ja Joosep. Korteris oli ringiratast jooksmise võimalus, mida nad ka kasutasid, nagu kunagi meiegi oma kodus. Meie kodus on nüüd käigud tubade vahel kitsamaks jäänud, seetõttu pole seal enam joostud. Tooma pool avastas Joosep jooksmise võimaluse ise ja Tõnisele näidati see kätte. Neilt küsiti jälle, kus keegi on. Tõnis enam sel puhul näpuga ei näidanud, vaid vaatas silmadega. Seevastu Joosep pani näpu inimestele peaaegu vastu. Kõige vanem oli peol minu vanaema, kes rääkis, et kui tema laps oli ja kommi anti, siis pani ta kommi kõrvale, et süia sel ajal, kui kurb tuju tuleb.

Maja mäe otsas

Pank teatas, et võtab kõigi inimeste arvetelt 20% raha vähemaks. Isa oli selle pärast väga pahane. Ütlesin, et varsti võib pank kõik raha ka ära võtta. Isa oli nõus. Hakkasin inimesi revolutsioonile õhutama ja inimesed kogunesid vihastesse salkadesse. Siis tuli mulle pähe, et minu jaoks olukord kõige hullem ei olegi, sest mul on raha tähtajalisel hoiusel ja seda ei puudutata. Ja isal on osa raha teises pangas. Aga isa ütles, et rahvusvahelise leppega otsustati tähtajaliste hoiuste tegemise võimalus kaotada. Ta pidas vist silmas Euroopa Liidu otsust. Mõtlesin, et kui mul on hoius juba olemas, siis see pikeneb vist ikkagi automaatselt. Raha oleks saanud hoida ka kodus, aga siis oleks võinud vargad selle ära viia.

*
Olime Helmi maamaja juures. See asus mäe otsas. Helmi ütles, et ainuke viga, et siin see mägi on, kõik ütlevad, et nad ei julge siia autoga tulla, seetõttu ei saa siin pulmi pidada. Pulmad pidid tulema järeltulijal, kuigi polnud veel teada, kellega. Lugesin silmad kinni ajalehte. See oli võimalik, sest natuke valgust paistis ka läbi laugude. Kaplinski kirjutas, et Eestis ei saa üldse luulet avaldada, kõik hakkavad kohe kommenteerima. Ta saavat luulet kirjutada, aga ei saavat seda suuliselt kuuldavale tuua, sest ta polevat selline lõbus nagu simo isa. Küsisin emalt, kas Kaplinski peab silmas mõnda minu blogi sissekannet. Ema ütles, et arvatavasti. Minu nimi oli väikse tähega kirjutatud arvatavasti sellepärast, et blogis oli see mul väikse tähega. Isa oli minu isaks nimetatud arvatavasti sellepärast, et olin isast rohkem kirjutanud. Aga ma ei mäletanud seda sissekannet, mida Kaplinski silmas pidas. Mõtlesin, et otsin blogist välja kõik sissekanded, milles esineb nimi Kaplinski.

Fotosid turniiridelt

V. Kass on küll vahel pahandust teinud, aga tänu temale on mul vähemalt paar fotot sellest, kuidas ma malet mängin. Need on tehtud Põlva turniiridel 2006 ja 2005. Ühega neist fotodest oli küll probleem, et olin raha ära maksnud, aga pilte kätte ei saanud ega saanud. Aga hiljemalt aastapärast jõudis siiski minuni. Hilisem pilt tuli posti teel kiiresti.

Esimene klass

Üks klassiõde arvas, et meie esimese klassi pilt võiks olla Facebookis, aga ei leidnud oma fotoalbumit üles. Mul oli alles. Esimese klassi pilt kadus mul küll juba päev pärast kätte saamist ära, aga pärast kooli ja võibolla ka ülikooli lõppu leiti see üles. Lasin selle fotograafil elektrooniliseks muuta. Ta töötles selle värve, pabervariant on natuke punakam. Kuna mind Facebookis ei ole ja mul on blogis vähe pilte avaldatud, panen selle siia. Mina olen keskmises reas paremalt esimene.

Õudusnäitus

Vaatasime näitust. Välja olid pandud õuduspildid. Ütlesin, et ma tean, need pildid peavad iga vaataja jaoks seostuma nende isiklike kogemustega. Lisasin, et aga mul tekivad seosed ka sellega, milliseid inimesi ma näitusel kohtan. Kõik pildid pidid tekitama õuduselamusi, aga minu jaoks olid viimased hoopis ilusad.

*
Istusin eesti keele tunnis. Õpetaja hüüdis, et ma ei kirjuta. Vaidlesin vastu, et ma teen seda küll. Olin vihikusse kirjutamise asemel hakanud arvutisse kirjutama, mistõttu õpetaja ei näinud nii hästi minu käte liikumit. Tegelikult kirjutasin arvutisse ainult ühe lause ja rohkem otsustasin tõesti mitte kirjutada. Artur ja Krister pigistasid minu pead oma peade vahel. Selle eest pigistasin vihaga nende nägusid kätega, aga niimoodi, et ma suuri vigastusi ei tekitaks. Õpetaja lasi ette lugeda harjutust, kus lausetes olid lüngad, kus tuli valida, mis käändesse sõna panna. Loeti ette terved laused, aga mina mõtlesin, et kui mind küsitakse, siis ütlen ainult lünka käiva sõna. Lõpuks küsitigi mind.

Ei paista

Kõrge rohu varjus
kasvab madal puu.
Suured tähed kaugel,
allpool väike Kuu.

Palju erinevaid seisukohti

Ülikoolis üks õppejõud kaebas, et Läänes üliõpilased esitavad loengus küsimusi, aga Eestis ei esita. Teine õppejõud ütles, loeng ei ole see koht, kus küsimusi esitada, neid võib esitada alles pärast loengu lõppu. Kolmanda loeng oli üles ehitatud sellele, et ta esitas ise üliõpilastele küsimusi.

Malemängu osas ütles üks inimene mulle, et ma pean malemängu maha jätma. Teine kutsus mängima, aga ütles, et kodus ei ole vaja üldse treenida. Kolmas ütles, et ma pean rohkem treenima. Neljas ütles, et ma peangi mängudeks valmistuma, mul on praegu arenguperiood. Viies ütles, et maleraamatut on mul aega siis lugeda, kui ma pensionile lähen.

Inimkaardid

Mul tekkisid mõned teaduslikud küsimused. Üks maletaja ütles nende kohta, et tema naine vaatab vastused järele, naine töötab teabeosakonnas. "Tartu Postimehe" ajakirjanik pani need küsimused nelja inimese hulgas hääletusele ja avaldas tulemused ajalehes. Oli kõiki variante - ühe vastuse puhul arvas neli inimest, et ma eksin, teise puhul neli, et mul on õigus, ülejäänud tulemused jäid vahepeale. Mõtlesin, et mis tähtsust sellel on, mitu häält anti, kui ma tean, et eksivad nemad. Oli pandud hääletusele ka küsimusi, mida ma polnud küsinud, analoogia põhjal, et need küsimused oleks ajakirjaniku arvates sama lollid. Karjusin, et mina pole kunagi öelnud, et välkmale ei ole male, ma olen öelnud, et üldistatult on välkmale ja male mõlemad male, aga male ei ole välkmale. Karjusin, et ajakirjanik on püüdnud anda mulle idioodi kuulsust, seda 50 000-lise trükiarvuga ajalehes, või isegi 100 000-lise. Vaatasin ajalehe pealt, et trükiarvuks oli märgitud koguni 200 000. Ema andis mulle tänase "Sirbi", öeldes, et seal on minu ja Klausi raamatute arvustused. Mul oli ilmunud kaks raamatut korraga, mistõttu küsisin, kumma arvustus. Selgus, et esialgu selle, mis ilmus teisest veidi varem. Ema ütles, et selle arvustuse algus on igav, aga tagapool läheb huvitavamaks. Jõudsin pealkirja ja artikli autori ametinimetuse läbi lugeda, siis ütles vanaema oot, ja võttis mult lehe ära, et ise lugeda. Läksin teise tuppa ja olin solvunud, et mul ei lastud ajalehest isegi kõige tähtsamat asja lugeda. Olin kohutavalt unine. Üks teine inimene ütles ka, et on unine. Karjusin, et siin on mingid mürgised aurud, võibolla ving, mina lähen välja. Välisukse ees ütles vanaema mulle, et väljas on ju udu. Küsisin, kas sudu. Vanaema ütles jah. Ütlesin, et siis ei saa välja ka minna, sudu kätte võib ka surra. Läksin tuppa, kus iga inimese särgile oli joonistatud erinev mängukaart. Loeti üles, mis kaardid seal on. Karjusin, et ühte neist kaartidest ma ei näe. Siis keeras seljaga minu poole olnud inimene ennast natuke minu poole ja ma nägin, et see kaart on tema. Küsiti, kas ma tean, mis kaart ma ise olen. Kartsin, et mõni roppus. Vaatasin oma särki ja seal oli hoopis kõige loogilisem variant. Karjusin, et risti soldat - seda ma arvasin. Toomas oli teist masti soldat.

Suhtumine sugulastesse

Põhja-Koreas pärandatakse ühelt poolt võimu sugulastele, teiselt poolt on piiri taga elavad sugulased suured vaenlased.

Kõrvulukustavad hääled

Ärkasin keset ööd. Suurest toast kostis mingit liikumist. Seal hakkas elektronmäng häält tegema. Vahepeal ei olnud see töötanud, aga nähtavasti olid mõne hetke eest juhtmed jälle paika loksunud. Ainult et ta mängis kõrvulukustavalt. Ootasin, kuni mäng läbi sai, et uuesti magama jääda. Aga nüüd ei saabunud ka vaikust, vaid väljas laulsid kõrvulukustavad linnud. Läksin kööki ja karjusin isa ja ema peale. Isa hakkas ütlema mingit lauset kantsorogeenide kohta. Võis arvata, et lause lõpp jube ei ole, aga karjusin, et sellist lauset ei tohi üldse öelda, mille algus on hirmutav. Ema ütles, et ise ma tean, ja isa jättis lause pooleli. Isa ütles, et kui kantserogeene õpitaks kahjutuks tegema, siis vaevleks üks vanainimene veel 1000 aastat. Hakkasin endale klaasi kalja valama. Ema seisis mu selja taga ja pühkis minu eest lauda. Mul läks klaas ümber. Karjusin, et ema ei tohi trügida. Ema ütles, et ta just vaatas, et ta ei trügiks. Karjusin, et mul just oli suur kaljaisu. Tegelikult oli pudelis veel kalja, nii et sain klaasi uuesti täis kallata. Sellega sai pudel tühjaks. Läksin ja kõndisin tänaval käpuli. Liikusin püsti kõndijatest kiiremini. Inimesed kandsid sooje pükse. Üks läks ühest trepikoja uksest sisse. Nägin, et ta vaatab minu poole, aga tema silmi ei eristanud, mis oli hea. Läksin tuppa ja seal kõndisin kahel jalal.

*
Ütlesin, et ühe minu raamatu kohta ilmus "Loomingus" arvustus juba enne raamatu ilmumist. See tuli sellest, et olin käsikirja võrku üles riputanud. Isa küsis, kes arvustas. Vastasin, et tegelikult ei olnud see eraldi arvustus, vaid mingi aastaülevaate osa. See võis olla ka osa mõne minu koostatud teise autori raamatu arvustusest.

Kilked

Vennad ja vennapojad mängisid peitust. Nad peitsid ennast minu toa raamaturiiuli kappi. Kui keegi sealt kedagi leidis, siis kilgati rõõmust. Mõtlesin, et see mäng oleks muidu kogu elu sama huvitav, ainult et pärast on peidukohad juba teada. Ütlesin neile, et nad ei tohi kunagi endale seda riiulit kaela tõmmata. Vastati, et kui raamatud on sees, siis on riiul raskem ja ei tule kaela. Ütlesin, et aga raamatuid on ainult üks rida. Üks mees rääkis ühest teisest Tõnisest. Meie Tõnis ütles, et see mees ei tea, et tema on Tõnis. Ütlesin, et Tõniseid on üle ühe.

Puis 75

Tänasele turniirile palus Puis mul kindlasti kohale minna, sest tähistati tema ümmargust sünnipäeva ja me oleme mõlemad ajaloolased. Puis on rääkinud, et ajaloolaste hulgas on maletajaid vähe, kõige tugevam olevat olnud minu vanaisa. /TÄIENDUS: Vist Puisi enda järel./ Nimetasin mõnda omavanust ajalugu õppima läinut, aga neid ta ei tundnud. Puis sai 75 aastat vanaks ja täna õnnitleti ka Tättet, kes sai 34.

Turniiril oli 18 osavõtjat, 7 vooru ja 15 minutit mõtlemisaega. Üle poole võimalikest punktidest said:

1. Trohhalev 7
2. Harujõe 5,5
3. Kõiv 5
4.-6. Šukis, Metsoja, Runnel 4

Siiamaani olen uskunud, et kui ma mängueelsel päeval ei valmistu, saan alla poole punktidest. Seekord see nii ei läinud, sest eile ei raatsinud ma maletreeningule kulutada ühtegi minutit. Aga võibolla aitas see, et olin valmistunud mõned päevad varem või et ma tegin eile teistlaadseid mõtlemisharjutusi.

Täna ei saanud partiisid kohe koju jõudes üles kirjutama hakata ja nad on halvemini meeles kui eelmine nädal, aga nad olid umbes sellised:

1. voor
Parts-Runnel 0,5:0,5
Caro-Kanni kaitses oli valgel kuningas b1 ning etturid b2 ja a3. Mustal oli lipp b6 ja ta võttis käiguga Oa3 ühe etturi ära. Hiljem jäi käigu f6 järel seitsmes rida lagedaks ja mõne aja pärast tegi valge tulistamiste abil viigi.

2. voor
Runnel-Popman 1:0
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 Rf6 5. Rc3 d6 6. Ob5+ Od7 7. 0-0 Rc6 8. Rc6 bc 9. Oa4 La5 10. Ob3 Oe7 11. Of4 d5 12. e5 Rg8 13. Lg4 Rh6 14. Oh6 gh 15. Lg7 Vf8 16. Lh7 d4 17. Ra4 Le5 (Parem oli vist c5.) 18. Lh6 Vg8 19. Vfe1 ja varsti valge võitis.

3. voor
Arst-Runnel 0:1
Valge kaotas kuningarünnaku käigus materjali ja tulistamiste abil viimaste raskete vigurite väljavahetamise järel oli mustal võidetud etturilõppmäng.

4. voor
Runnel-Trohhalev 1:0
Võitsin materjali, aga võitu see ei toonud.
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. Od3 Rf6 5. Rf3 Og4 6. h3 Oh5 7. c3 e6 8. Of4 Od6 9. Od6 Ld6 10. Rbd2 Rc6 11. Lb3 0-0 12. 0-0 a6 13. Vfe1 b5 14. Re5 Ra5 15. Lc2 Rc4 16. Rdf3 Vfc8 17. Rg5 h6 18. Rh7 Rh7 19. Oh7+ Kf8 20. g4 Re5 21. de Le7 22. f4 Lh4 23. gh Lf4 ja millalgi võttis must käikude Lc5+ Kg7 järel matiähvardusega oda h7 ära ja võitis.

5. voor
Metsoja-Runnel 0,5:0,5
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rd4 4. Rd4 ed 5. d3 c6 6. Oc4 Rf6 7. Og5 d6 8. 0-0 Oe7 9. Rd2 0-0 10. h3 Oe6 11. a4 c5 ja lõpuks leppisime valge ettepanekul viiki.

6. voor
Runnel-Tätte 1:0
Vastane valis sama variandi, milles oli eelmine nädal võidu saanud, aga seda ma ootasingi ja olin koduses analüüsis leidnud parema jätku.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. Rc3 Og4 5. h3 Oh5 6. g4 Og6 7. d4 ed 8. Rd4 Re7 9. f4 h5 10. f5 Oh7 11. g5 a6 12 Rc6 Rc6 13. Oc6 bc 14. Lh5 Le7 15. g6 fg 16. fg 0-0-0 17. gh d5 18. Od2 d4 19. Re2 Le4 20. Vf1 Od6 21. 0-0-0 jne. valge võiduga.

7. voor
Harujõe-Runnel 1:0
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Oc4 Rf6 4. Rg5 d5 5. ed Ra5 6. Ob5+ Od7 7. Od7+ Ld7 8. Lf3 Ld5 9. Ld5 Rd5 10. d3 Oe7 11. Rf3 Rc6 12. c3 0-0 13. 0-0 Vfe8 14. Rbd2 Rf4 15. d4 ed 16. cd Rd3 (Parem tundub Re2+.) 17. Rb3 Rc1 18. Vac1 Vad8 19. Vfd1 Of6 20. d5 Re5 21. Vc7 Rf3+ 22. gf Ve7 23. Ve7 Oe7 ja valge enamettur kaalus etturinõrgestused üles.

Kuningata kuningriigid

Kirjanikud Tammsaare ja Heinsaar on vist mõlemad taimsaared. Koolis kästi läbi lugeda kolm "Tõe ja õiguse" köidet, aga mina lugesin viis. Lugema pidi esimese, teise ja viienda, aga mina lugesin järjest. Kui mind viiendat vastama kutsuti, ütlesin, et mul ei ole veel läbi, aga oleksin võinud pakkuda, et vastan kolmandat. Lugemise ajal meeldis mulle kolmas kõige rohkem. Imestasin, et saatesõnades oli seda kõige madalamalt hinnatud. Selle 1905. a. revolutsiooni teemaga puutusin viimati kokku Tõnissoni raamatut koostades ja "Eesti ajaloo" viiendat köidet toimetades. Tõnisson koostas tol aastal brošüüri sotsiaaldemokraatia vastu. Tegelikult tähendas sotsiaaldemokraatia tol ajal nii enamlasi kui ka vähemlasi. Hilisemate Eesti-aegsete sotsialistidega sai Tõnisson paremini läbi. Praegust aega ei pea nimetama Eesti ajaks, vaid võib nimetada ka euroajaks. Ööl, kui Eestist sai Euroopa Liidu liige, saatsin listi kirja, kus soovisin head orjaaja algust. Mulle vastati, et tund aega on veel aega. Kulbok kirjutas, et Tallinna ja Brüsseli ajavööndi erinevuse tõttu tekkis võimuvaakum ja seda kasutades kuulutab ta välja Eesti Kuningriigi. Kuninga nime ta ei nimetanud. Franco oma eluajal kuningat võimule tagasi ei lasknud, aga surres pärandas võimu kuningale. Kuningas alustas riigi demokratiseerimist. Ingliskeelses ajaloo uudistegrupis kirjutas keegi, et monarhia ei ole demokraatia. Vanasti Poola kuningaid ja Saksa keisreid ka valiti. Ei valinud küll rahvas. Need, kes nõuavad rahvale rohkem võimu, kipuvad vist rahva tahet ja enda tahet samastama. Lintšikohtus kuulub rahvale ka kohtuvõim. Võibolla võimude lahusus oleks see, kui osa võimu rahvalt ära võtta. Kui võimuahnus on halb, kas see ei kehti ka rahva võimuahnuse kohta?

Hitleri sõnad

Hitler nimetas juute kultuurihävitajateks. Ise hävitas ta juute. Nende vastu oli ta nende geenide tõttu. Justkui oleks ta samastanud kultuuri kultuurtaimedega.

Tegelikult hindas Hitler ka kunsti ja muusikat. Mul on meeles, et olen lugenud ühelt poolt, et ta ütles, et ooper on parem kui džässmuusika, see tõestab, et valged on paremad kui neegrid. Sellega ta justkui hindas kõrget kultuuri. Teiselt poolt on ta öelnud, et teadlane uurib ühtainust mikroobi, aga kojamees saadab neid iga luuatõmbega miljoneid rentslisse. Sellega ta hindas justkui kojamehetööd teadlase tööst kõrgemalt. Tegelikult Hitler oli inimene, kes ei vastutanud oma sõnade eest ja oli valmis rääkima seda, mida ta ei mõelnud.

Inimesed laual ja laua taga

Joosep istus täna malelaua peal. Malelauda nähes läks ta rõõmsamaks. Tõnis pidavat kergemini magama jääma kui Joosep, aga Joosep ei tahtnud nii hea meelega välja minna kui Tõnis. Mina olen kahel viimasel päeval väljas käinud talvejopiga. Eile tegin seda sel hooajal esimest korda. Ajalehest sain hiljuti teada, et on olemas selline amet nagu moeajakirjanik. Sellise ametinimetusega varustatud tekst ei kutsu lugema. Kui keegi tuleb ütlema, et kellegi riietus ei vasta moele, võib kritiseeritav vastata, et ta on ise moelooja. Huvitav, kas minu blogi malesissekanded aitavad kujundada avangumoodi. Just mõtlesin, et avanguvariante käikude järgi minu blogist ei otsita, aga täna seda tehti. Ise otsisin partiisid hiljuti nimede järgi ja imestasin, et rohkem ei leidnud. Aga hiljem selgus, et osadel olin oma nimeks märkinud mitte Runnel, vaid SR. Igatahes hea oli näha, et need mängud, mis ei ole enam peas, on siiski kuskil kirjas ja järgi mängitavad. Informatsiooni kuhjamisega ähvardab küll oht, mis olevat tabanud Ida-Saksa luuret, kes ei jõudnud kogutud andmeid enam töödelda. Öeldakse, et kes väga palju mäletab, sellel on raskem otsuseid langetada. Minu meelest males leiab rohkemate tüüpseisude tundmise korral siiski käike kiiremini. Kuigi turniirisaalides on alati näha, et tagumised lauad lõpetavad varem, ehk siis, et nõrgemad mängijad mõtlevad käiku vähem aega. On öeldud, et koeral on viltu käik. Males võiks selliseks nupuks pidada oda. Vene keeles ei ole see nupp koer, vaid elevant. Kui teisel käigul käia kuningaga, nimetatakse seda elevandi avanguks. Nüüd jõudsin järeldusele, et see peaks tulema sellest, et kuningas käib odaga samale liinile. Nii et vahel võib enne kirjutamist mõtlemise asemel mõelda ka kirjutamise käigus.

Kilpkonna nina

Üks vanamees mängis teise mehe vastu rea malematše, millest enamus kestis üks partii. Aga kui ta esimese partiiga võitu ei saanud, oli mänge rohkem. Tegemist oli sellega, et Krister väitles ühe inimesega Euroopa Liidu kasulikkuse üle. Küsisin Kristerilt, kui kaua need väitlused kestavad. Krister vastas, et nii kaua kui vaja. Seepeale hakkasin naerma ja ütlesin, et mina oskaksin neid lõpmatuseni venitada. Sõitsime autoga kodu poole. Aga autojuht otsustas, et ta ei viigi meid koju, ja valis teise tee. Viskasime ta seepeale autost välja. Ta tuli nagu hunt tagasi. Viskasime ta uuesti välja ja ta püüdis uuesti tagasi tulla. Oli oht, et niimoodi jääb ta teisetele autodele ette. Üks neist riivaski teda. Viskasime ta vette. Ta ei kerkinud enam pinnale, nagu hoiaks meelega hinge kinni, kuna kõik tema vastu on. Aga lõpuks tuli ta veest välja ja pistis nina vastu kilpkonna nina. Ta oli kilpkonnaga sama kujuga ja sai kilpkonnaga sõbraks.

Eesti kroon läheb eelkäijate jälgedes

Viimastel päevadel on kirjutatud ajalehes, et seoses Eesti krooni käibelt kadumisega tuleks selle mälestuseks muuta Tallinna Tammsaare park Eesti krooni pargiks, kus oleksid kõigi praegustel Eesti rahal kujutatud ajalooliste isikute kujud.

Selle teokstegemise korral oleks ühelt poolt positiivne, et oma rahast jääks mingigi mälestus. Teiselt poolt võiks see rahadel kujutatud isikute üldisele tähendusele mõjuda hoopis madaldavalt. Nagu üks inimene ütles, et Tammsaare on raha peal selleärast, et ta on tähtis, mitte sellepärast tähtis, et ta on raha peal.

Päris rahul ei ole ma olnud ka sellega, millised Eesti rahad välja näevad. Need joonistati vahetult pärast Nõukogude ajal lõppu, kui valitses veel Nõukogude ajalookirjutuse mõju. Tundub, et kõige suuremal rahal on Jakobsoni pilt sellepärast, et ta oli keskmisest venesõbralikum tegelane, kelle tähtsusest võis seetõttu Nõukogude ajal rääkida. Samal ajal pandi Hurda pilt palju väiksemale rahale ja Jannsenit ei pandud üldse.

Sama moodi, nagu praegune kroon muutub ajalooliseks rahaks, on selleks muutunud juba maailmasõdadevahelised kroon ja mark. Kui meile on tähtis Tamssaare, siis võiks olla ka see, et Tammsaare ajal nägid rahapaberid välja teistsugused. Kui teha Eesti krooni park, võiks see meenutada ka varasema ajalooperioodi krooni ja marka. Niigi arvavad osad inimesed, et Eesti Vabariigi järjepidevus on katkenud ja et me oleme hoopis Nõukogude riigi õigusjärglased. Seda arvamust levitavad ühelt poolt osad rahvuslased ja teiselt poolt saab oma huvides kasutada Venemaa.

Ainult et sõjaeelsel rahal ei olnud kujutatud ajaloolisi isikuid, vaid loomi ja füüsilise töö tegijaid. Loomadest on kujutatud nii lõvi, hobust ja kotkast kui ka uuemal ajal pääsukest ja hirve ning uuesti lõvi. Kui panna inimeste ja loomade kujud kõrvuti, oleks see nende võrdsustamine. Ja lihasööjad loomad mõjuksid rohusööjate suhtes ähvardavalt. Sõjaeelsetel rahadel kujutatud inimesed on reaalsed üksnes modellidena. Kui panna Tammsaare kõrvale modellid, taanduks ka Tammsaare kirjanikust modelliks.

Põgenemised uksest ja aknast

Võrku olid pandud üles andmed kõigi inimeste kohta. Muuhulgas sai vaadata, mitu korda keegi abielus on olnud ja kui palju tal lapsi on. Vaatasin andmeid Helina kohta. Kui olin juba vaatamise lõpetanud, tuli meelde, et ma ei vaadanud tema kohta, kuidas ta suhtub eurole üleminekusse. Vaatasin uuesti. Mõtlesin, et pole mingit tähtsust, kas need andmed on teadusliku meetodiga või sensitiivsuse abil saadud, kui mõlemal juhul on tulemused õiged. Keegi oli ilmselt mingi salajase andmebaasi lahti muukinud ja avalikustanud. Kui lamasin voodis, tahtsin vaadata uuesti neid tabeleid. Selleks tuli kasutada sõrmi juhtimispuldina. Mõtlesin, et ma vist enam ei oska. Aga mul õnnestus avada uuesti täpselt samad andmed.

*
Olime ühes suures majas. Selle maja naistöötaja hakkas meid taga ajama. Jooksin läbi uste, mööda koridore ja trepist alla tal eest ära. Väljusin maja külguksest. Tänaval jooksin edasi. Kui jõudsin maja keskel oleva peaukseni, väljusid sellest alles Krister ja Artur, sest nemad olid aeglasemalt põgenenud. Näitasin neile kätega, et nad läheksid majja tagasi, sest kohe tuleb minu kannul see naine ja nad jääksid tänaval tema vaatevälja. Ise pidin põgenema edasi mööda tänavaid, sest mind teadis see naine juba otsida.

*
Ühele maleturniirile olin võtnud kaasa kõik oma malevihikud ja muid pabereid. Need olid mul kotis, aga leidsin nad ühel hetkel laua pealt, sest pahad inimesed olid nad kotist välja võtnud. Järgmisel turniiril võeti mul kotist raha välja. Mõtlesin, et kolmanda turniiri ajal olen ma juba targem ja ei võta midagi kaasa. Laagrisse sõites olin arvanud, et toit või söögiraha tuleb kaasa võtta, aga tegelikult oli meile laagris kolm korda päevas tasuta süia antud. Vaatasime fotot, kus olid Tõnu ja kolm tüdrukut. Ema ütles, et Tõnu paneb võõrastele inimestele kätt õlale ja minul on vahel lukud lahti. Ta ei saanud aru, et ma ei tee seda meelega. Magasin oma koha peal. Tundsin, kuidas keegi tuli minu kõrvale magama ja puutus mulle vastu. Ma ei liigutanud. Võis ka olla, et kedagi polnud tulnud ja see puudutus oli ainult unenägu. Lõpuks otsustasin kõrgelt seinalt alla ronida. Seisin seal kitsal puulaual ja minu juurde tahtsid ronida vaenlased. Pritsisin neid kemikaalidega. Nad tahtsid mulle kallale tulla. Põgenesin aknast välja, hüppasin üle kahe aia ja jooksin puude vahele. Jooksin edasi. Üks teine inimene jooksis minu teega risti. See oli halb, sest talt võidi varsti küsida, kas ta on kedagi näinud. Mõtlesin, et kui ma jooksen kogu aeg otse, siis on mind kerge leida, peaksin suunda muutma.

Mõlemas keeles lind

Viimase "Loomingu Raamatukogu" autori indiaani nimi on tõlgitud eesti keelde. Natuke enne selle saabumist mõtlesin just selle üle, et raamatus Robin Hoodist on tõlgitud, et peategelane oli lindprii, aga pole vist öeldud, et sõna "robin" on inglise keeles linnuliigi nimi. Kui tõlkida inglise keelde sõna "lindprii", ei ole küll seal keeles seost linnuga. Minu isa ütles, et vanasti öeldi "linnuprii" ja et nii olevatki vast õigem, kuigi "prii" ei olevat ka eestikeelne sõna, vaid tulevat häälduse kaudu saksakeelsest sõnast "frei".

Laari lint

Sõitsime bussiga Tallinna poole. Laar pani makilindi mängima ja samaaegselt sellele uusi hääli peale lindistama. Aga praegu tekkis vaikus, nii et praegusel lindistamisel ei paistnud mõtet olevat. Eelmised hääled oli ta sinna lindistanud, kui me sõitsime klassikaaslastega Tallinnasse klassikokkutulekule ja Laar juhtis bussi. Linti kuulates oli selgelt näha, et mina olin rääkinud kõigist teistest pikemalt. Kui ma pika jutu lõpetasin, küsisin teistelt, kuidas nemad vahepeal elanud on. Kati P. vastas, et seda peaksin mina paremini teadma. Tol korral olid bussis veel Krister ja Artur, aga järgmisele klassikokkutulekule ei tahtnud nad minna. Lindil tuli nüüd see koht, kus ma hakkasin küsima, kas keegi ei taha järgmine aasta minu sünnipäevale tulla. See koht oli tobe, seetõttu katkestasin lindi mängimise. Uurisin Laari maki nuppe. Kodusel makil oli selgelt välja loetav, milline nupp on mängimiseks ja milline lindistamiseks, aga Laari omal oli peale kirjutatud midagi muud, millest oli raske aru saada. Võtsin lindi välja ja tahtsin tagasi panna. Algul tahtsin teda panna teise osasse, aga siis vaatasin, et teine osa on väiksema formaadiga lintide jaoks. Ja nüüd nägin, et esimeses augus oli olnud kaks linti korraga. Keerulist makki uurides võisin ta kogemata ära lõhkuda. Siis oleksin saanud öelda, et võin ta välja maksta. Aga ma ei tahtnud nii kallist makki välja maksma hakata.

*
Läksin kööki. Köögiaknast nägin, et mitu inimest on aknast välja roninud. Nad võisid kukkuda. Karjusin, et nad ei tohi seal olla. Sain juba aru, et nad ei seisagi karniisil, vaid seina külge kinnitatud laual, kui Pille ütles mulle, et ma peaksin teistesse inimestesse viisakamalt suhtuma. Läksin arvuti taha. Vaatasin postkasti. Postkastile oli tehtud uusi katalooge. Paistis, et igale kasutajale tehakse erinevad kataloogid, vastavalt sellele, millist informatsiooni nende kohta teada tahetakse. Mina olin hiljuti kirja pannud unenäo, kus ma töötasin KGB-s. Nüüd oli minu postkastile tehtud kataloog "Töö KGB-s". Ei olnud järele vaadatud minu sünniaastat, mis oleks näidanud, et ma ei saanud päriselt KGB-s töötada. Klassi listi oli tulnud kiri Tristanilt. Nagu eelmisegi kokkutuleku organiseerimise ajal, kirjutas ta alles kaks kuud hiljem kui teised. Nüüd võis loota, et Tristani eeskujul tulevad kokkutulekule ka ülejäänud poisid. Aga ma polnud seda kirja veel läbi lugenud ja seetõttu polnud kindel, kas Tristan teatab seal üldse tulemisest. Nägin juba ühte lauset sellest kirjast, mis tundus olevat vihje minu hiljutisele unenäole. Tristan ütles mulle suuliselt, et Ariel oli öelnud, et kokkutulekul ma sirutasin neile parema käe, kes sirutasid mulle vasaku, ja vasaku käe neile, kes sirutasid parema. Tristan oli nähtavasti kuskil hiljuti juhuslikult Arieli kohanud ja seetõttu otsustanud kirjutada. Ariel oli mu käsi väänanud. Aga ma ei mäletanud, kas ta tegi seda klassikokkutulekul või koolis, sest mul sulasid mälus kõik ajad kokku. Eelmisele klassikokkutulekule olin kutsunud ka Oudekki, kes oligi kohale tulnud. Olin enne seda klassikaaslastele ka kirjutanud, et võibolla võtan veel ühe inimese kaasa. Nüüd tundus Oudekki kutsumine natuke imelik ja teist korda ma poleks seda teinud.

*
Kõndisime mööda Paide tänavat. Meie kõrval hakkas liikuma pulmarongkäik. Rongkäik liikus jala ja pani mõneks ajaks autoliikluse seisma. Keerasime teisele tänavale. Rongkäigus osalejad pidid liikuma edasi mööda senist tänavat, aga mõned inimesed keerasid eksikombel meiega kaasa. Mina liikusin roomates. Ütlesin, et ma ei viitsi kõndida. Mul olid roomamiseks sobivad libedad riided. Tartu vanaema ütles, et kampsun ei oleks roomamiseks sobiv riie. Ta ütles veel, et lapsed on lollakad. Lastel olevat mäng nimega "Kes tahab enesetappu teha?" Seal öeldavat, et kes tahab, see võtku ärritusvahtu.

*
Kõndisin Toomemäel Vallikraavi tänava suunas. Nüüd olid Pätsil ja Tõnissonil mõlemal lapsed. Need lapsed pidid trepil kohtuma. Särgava rääkis, et kui Jevin talt raha küsis, oli ta andnud Jevinile raamatu, et ta selle raha eest maha müüks. Jevin oli müünud selle ühele välismaa maletajale. Hiljem oli Särgava Jevinilt küsinud, mis raamatust sai. Nad olid parajasti kõndinud selle välismaalasega läbi ühe kangialuse. Jevin oli küsimuse peale välismaalasele vastu pead löönud ja see oli raamatu tagasi andnud. Särgava oli raamatu uuesti välismaalasele andnud, öeldes, et see on kingituseks. Mõned võõrad inimesed olid löömist pealt näinud.

Sektor ja seisus

Kogu majandus jagatakse kolmeks sektoriks - põllumajanduseks, tööstuseks ja teeninduseks. Elus püsimiseks on neist kõige tähtsam esimene sektor ehk põllumajandus ja selle sarnased tegevused. Ometi on neid, kes kipuvad seda teistest sektoritest madalamalt hindama. Öeldakse, et mida arenenum riik, seda väiksem on põllumajanduse osakaal. Või isegi, et arenenud riik võib toiduaineid arengumaalt sisse vedada.

Keskajal oli põllumajandus suurim majandusharu kõigil maadel. Kuid ka siis ei hinnatud põllumeest kõige kõrgemalt. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks - vaimulikud, aadel ja ülejäänud. Ehk palvetajad, sõdijad ja töötajad. Tänapäeva majandussektoriteks jagamisel oleksid palvetajad ja sõdijad teenindajad. Sisuliselt pidi küll kolmas seisus neid teenima. Kolmas seisus sisaldas kõiki kolme sektorit - põllumehi, käsitöölisi ja kaupmehi.

Kuigi põllumeeste osakaal on tänapäeval kokku kuivanud, on nende juriidilised õigused hoopis suurenenud. Nad ei ole enam pärisorjad. Põllumeeste parteid on andnud presidente ja valitsusjuhte. Kandepinna kadumise tõttu on küll Eesti põllumeeste parteid kaduma hakanud. Kahe maailmasõja vahel oli nende tähtsus suurem, aga rahvaerakondlased kritiseerisid tol ajal kihihuve esindavate erakondade loomist, arvates, et tuleb seista üldsuse huvide eest.

Tänapäeval on küll veel talusid, aga osad neist on turismitalud ehk kolmas sektor. Maailma rahavaarvu kasv peaks tulevikus toitutootjate tähtsust tõstma. Aga tähtsuse kasv ei ole alati tähendanud õiguste kasvu.

Nähtamatu naeris

Oli ingliskeelse geograafia tund. Õpetaja seletas uut osa ja õpilased pidid näitelauseid ütlema. Pärast tundi pidime minema ekskursioonile. Aga ma ei hakkanud asju pakkima, sest sain teada, et ema on raamatu "Piiblilood" ära visanud. Hakkasin selle vastu protesteerima ja seda otsima, kallates selle jaoks prügikastist prügi välja. Ema ütles, et ta viskas ära siniste kaantega "Piiblilood". Hüüdsin, et ega ma seda ei otsi, ma otsin mustade kaantega poola autori "Piiblilugusid". Siniste kaantega olin jõudnud läbi lugeda. Tegelikult selle äraviskamisest oli ka kahju, sest päris Piiblit ei viitsinud ma lugeda ja selle asemel oleks võinud vahel siniste kaantega raamatut üle lugeda. Raamatu kadumisest leidsin hea ettekäände ekskursioonile mitte minna.

*
Oudekki oli kunagi kirjutanud, et need riigid, kes ütlevad, et tahavad rahu, tahavad tegelikult ka sõda. Põhja-Korea puhul võis see isegi nii olla. Üks filosoof tuli Lõuna-Koreast, mida võis varsti tabada tuumarünnak. Ta ütles, et Põhja-Koreal on endal tühja maad küllalt. Ütlesin, et jah, Lõuna-Korea rahvastiku tihedus on suurem kui Põhja-Korea oma. Filosoof vaidles vastu, et nii see ei ole. Ütlesin, et kui me koolis lipukaartidega mängisime, siis arvutasin välja ja tean. Televiisoris näidati praegu ka lipukaartidega mängu. Aga seal oli kaartidel tunduvalt vähem andmeid kui minu joonistatutel. Lippude kohta olin kirjutanud, kui palju neil osi on. Ma ei mäletanud enam, kuidas ma neid arvestasin, sest mõnel lipul oli vapp ja vapil võis olla palju detaile. Saudi Araabia lipul oli ka palju detaile, aga selle kohta ma kirjutasin vist, et osi kaks, sest kõik valged jooned olid omavahel ühendatud. Magasin oma voodis. Ma ei ärganud, aga hakkasin mööda tuba sõitma ja läksin lendama. Lendasin raamaturiiuli juurde. Ema oli seal ümberkorraldusi teinud. Vahepeal kadunud olnud ingliskeelne raamat Hitlerist oli kuskilt uuesti välja ilmunud. Samal ajal ei olnud enam Piiblit ega "Kalevipoega". Kavatsesin öelda emale, et kuidas nii, Piibli viskas ära, aga Hitleri jättis alles. Aga siis mõtlesin, et raamaturiiulit ei ole praegu mõtet kontrollida, sest ärkvel olles võivad seal teised raamatud olla. Lamasin jälle voodis ja vist korraks ärkasin, aga järgmisel hetkel igatahes jälle magasin. Nüüd lendasin suurde tuppa. Mõtlesin, et vaatan kraadiklaasi. Väljas oli lumi maas ja kraadiklaas näitas -15. Mõtlesin, et kui unenäos kraadiklaasi vaadata, näeb alati midagi äärmuslikku. Olin uhke, et selles unenäos ei ole ma hakanud riideid seljast võtma ega vannituppa läinud, mida olin varasematel kordadel une nägemisest teadlik olles teinud. Mõtlesin, et vannituppa mineku asemel teen seekord kasulikumaid asju. Aga lõpuks mõtlesin, et võiks siiski vannitoas ka ära käia. Hakkasin selle suunas lendama. Köögis naeris keegi nähtamatu isa häälega. Küsisin, kes seal on. Ta ei vastanud, vaid läks wc-sse.

*
Olime maamajas peol. Ahi küdes. Küsisin, kas ahjuuks ei pea praokil olema, kas niimoodi vingumürgitust ei saa. Seepeale lükati siiber ka kinni. Tõmbasin selle lahti, see lükati uuesti kinni ja tõmbasin ta uuesti lahti. Ütlesin, et ega see suitsusaun ei ole. Vahepeal käisin ja kõndisin koos ühe inimesega kaugel Sahaara kõrbes. Kui tagasi tulin, oli siiber kinni lükatud ja kaks inimest oli jäänud tuppa surema. Nad ei olnud veel päris surnud, vaid natuke liigutasid. Tõmbasin siibri lahti. Nüüd nägin, et see ei sulgenudki suitsu teed, vaid oli aukudega raam. Ütlesin, et siis ei ole midagi. Aga üks poiss ütles, et aukudega osa ei ole siiber, vaid siiber on ainult raami tagumine ots, kus auke ei ole. Tema arvates see siiski sulges korstna.

*
Üks laps oli õppinud rääkima ja teine kõndima. Tegelikult oli teine laps ka mõned sõnad selgeks õppinud, aga osad neist uuesti ära unustanud. Rääkisime, milliseid sõnu ta on öelnud. Tahtsin minna koos lastega paadiga sõitma. Selleks tuli küsida võimudelt luba. Nad lõid mulle paberile templi. Pärast seda läksime sõudma. Meri oli suur. Ma ei teadnud, mis on õige sõudmise kiirus. Vanasõna ütles, et tasa sõuad, kaugele jõuad. Varsti leidsime ennast hoopis kuivalt maalt, mistõttu paat tuli maha jätta. Küsisin, kus me oleme. Alles tagasi jõudes lugesin läbi, mis templile on kirjutatud. Sealt lugesin välja, nagu oleksime saanud hoopis merelemineku keelu. Aga kui ma kontrollpunktis olin templiga paberi ette näidanud, oli vaadatud ainult, et mingi tempel on olemas, ja meid läbi lastud. Kui lugesin uuesti, siis nägin, et jutt on nii segaselt sõnastatud, et ei ole üldse võimalik aru saada, kumba pidi see mõeldud on. Kõndisin läbi kõrge rohu teiste juurest minema, hoides käes oma raamatut. Varsti kõndisin sama teed tagasi. Need, kelle juurde ma tagasi läksin, ütlesid, et ma tulen uue raamatuga. Ma ei teadnud, kas see tähendas, et äraoleku jooksul olin uue raamatu avaldanud, või et juba see raamat, millega ma lahkunud olin, oli võrreldes minu varasemate raamatutega uut tüüpi ja et see on mul ikka veel käes. Küsisin neilt, kas nad oskavad mulle öelda, mis raamatu ma viimati kirjutasin.

Sõjaväelase koordinaadid

Sõjaväelase auaste ei näita, millega ta relvastatud on. Suurtükiväe reamees võib olla ohtlikum kui ratsaväe ohvitser.

Tõnissonist "Sirbis"

Eilses "Sirbis" arvustab Krista Aru Jaan Tõnissoni raamatut, õigemini kirjutab Tõnissonist laiemaltki kui ühe raamatu põhjal. Arvustuse pealkiri on "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda" ja alapealkiri "Hea, et meil on ükski Jaan Tõnissoni raamat, enne kui sügisel ilmub Soomes ühiskonna- ja poliitikateaduste doktori Erkki Tuomioja monograafia Tõnissonist".

Õpilaste õlad

Istusin tunnis. Tundi andis Juhkam. Vaatasin talle otsa, kuni ta koputas mulle kaardikepiga õlale. Paistis, et sellepärast, et ma ei konspekteerinud. Hakkasin seda nüüd tegema. Aga Juhkam küsis hoopis, kas ma olin ERSP-s. Ta oli nähtavasti ise olnud. Vastasin, et ma ei olnud ERSP-s, aga lugesin ERSP ajalehte. Mõtlesin, et ERSP-s ei olnud tol ajal ainult need, kes seal praegu on, vaid ka hiljem Isamaaliitu läinud, nagu Kelam. Laarile meeldis ka tolleaegne ERSP. Üks õpilane lahkus klassist enne tunni lõppu. Mina kiigutasin vastu tahtmist lauda, aga sain selle tahtepingutusega pidama. Seepeale hakkas minust paremal istuv Sander nalja pärast ise kiigutama. Aga varsti läks ta üks pink ettepoole. Näitasin minust vaskul istuvale Erikule oma vihikust joonistusi, mida ta oli varem ka näinud. Erik tahtis vihikut sodima hakata. Keelasin ja lõin talle küünarnukiga vastu kätt. Erik keelas seda teha ja ütles, et tal on juba õlg pidavast tagumisest valus. Juhkam viis tunni lõpul läbi leinaseisaku, sest üks kooliga seotud inimene oli surnud.

Andsin sünnipäevalapsele esikoha

Tänasel kiirmaleturniiril oli 18 osavõtjat, 7 vooru ja 15 minutit mõtlemisaega. Esimesse poolde tulid:

1. Tätte 5,5 p.
2. Hinrikus 5
3.-5. Volpert 4,5
Seljodkin 4,5
Peebo 4,5
6.-9. Kõiv 4
Metsoja 4
Harujõe 4
Runnel 4

Tätte soovis pärast esikoha saamist turniiri oma sünnipäevaturniiriks kuulutamist. Peebo vastas, et tagantjärele ei saa, ta oli enne turniiri pakkunud ja siis polnud Tätte soovinud.

Vahel on punktide jagamise korral arvutatud välja vastaste punktide summa ja alles selle võrdsuse korral antud auhind vanemale. Täna ei hakatud midagi arvutama, vaid jäeti mind kohe nooruse tõttu ilma. Minu meelest noorematele oleks auhinnad tähtsamad. Seal majas saab vanematele andmist põhjendada maja nimetusega, aga see pole üldse õige, et linna maleklubi likvideeriti ja peab selle asemel pensionäride klubis mängimas käima. Teine klubi on ka, kus jäävad kõik võrdselt auhinnast ilma, aga seal on ka vanuseline seis kallutatud.

Voorud olid umbes sellised:

1. voor
Runnel-Liiva 1:0
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. Rc3 Od7 5. d4 ed 6. Rd4 Rd4 7. Ld4 Ob5 8. Rb5 a6 9. Rc3 c5 10. Ld3 Rf6 11. 0-0 Oe7 12. Of4 0-0 13. Vad1 Re8 14. Rd5 ja valge sai enametturi.

2. voor
Volpert-Runnel 0:1
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Og5 h6 5. Oh4 c5 6. Rf3 La5 7. Lc2 g5 8. Og3 Rc6 9. 0-0-0 0-0 10. dc Oc5 11. Od6 Vd8 12. e3 Rb4 13. Lb3 a6 14. Kb1 Od6 15. Vd6 b5 16. a3 Rc6 17. cb Lc7 18. Ld1 ab 19. Rb5 La5 20. Rfd4 Ob7 21. f3 Rd5 22. e4 Re3 23. Le2 Rf1 24. Vf1 Rd4 25. Rd4 Oa6 26. Le1 27. Of1 La5 28. Va5 Rc6 29. Vaa8 Rd8 30. Vd8 jne.

Pärast vooru lõppu oli kolm liidrit - Runnel, Tätte ja Seljodkin

3. voor
Runnel-Seljodkin 0:1
Püüdsin vastase ratsu lõksu, vastu sai ta kaks etturit. Edasi mängisin seisu maha ja kaotasin.
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. 0-0 Og7 5. c3 Rf6 6. e5 Rg4 7. d4 cd 8. cd 0-0 8. h3 Rh6 9. Of4 a6 10. Oc6 dc 11. Ld2 Rf5 12. g4 Ld5 13. Ld3 Rh6 14. Rc3 Ld7 15. Le3 Rg4 16. hg Lg4+ 17. Og3 Lh5 18. Re4 (Parem tundub 18. Lf4 Oh6 19. Lh4 Lf3 20. Lh6, nagu vaatasime pärast mängu lõppu.) Oh6 19. Le2 (Üks pealtvaataja soovitas käiku 19. Of4, aga sellele järgneks Lg4+) Og4 20. Red2 Od2 21. Ld2 Of3 22. Lf4 Lh1++

Tätte sai teisel laual võidu.

4. voor
Hinrikus-Runnel 1:0
See oli ainus mäng, kus ma paremat seisu ei saanud.
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Og5 h6 5. Oh4 c5 6. a3 Oc3 7. bc b6 8. Rf3 Ob7 9. e3 d5 10. Od3 0-0 11. 0-0 dc 12. Oc4 cd 13. cd Rbd7 14. Ve1 Vc8 15. Vc1 a6 16. a4 a5 17. Rd2 Oc6 18. Oa6 Vc7 19. e4 e5 20. d5 Ob7 21. Ob7 Vb7 22. Rc4 g5 23. Og3 Ve8 (Käik varem nägin, et sinna ei saa käia, aga unustasin ära.) 24. Rd6 Vb8 25. Re8 Le8 26. Vc6 Rc5 27. Vf6 alistusin.

Partiis Seljodkin-Tätte jõuti lahkvärvi odade lõppmängu, kus Seljodkinil oli ettureid rohkem. Ta pakkus viiki, aga Tätte ei võtnud vastu ja tagus aja maha.

5. voor
Runnel-Solovjov 1:0
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Oc5 4. 0-0 d6 5. c3 Og4 6. d4 ed 7. cd Of3 8. gf Ob6 9. d5 Ld7 10. dc bc 11. Oc4 0-0-0. Edasi võtsin käikude Oa6+, a4, a5 ja ab järel ära ka teise viguri, samal ajal kui musta rünnak kuningatiival tulemusi ei andnud.

Tätte ja Hinrikus tegid viie käiguga viigi.

6. voor
Raidväli-Runnel 0:1
1. d4 Rf6 2. e3 d5 3. f4 Og4 4. Rf3 Of3 5. Lf3 Rbd7 6. Od3 e6 7. 0-0 c5 8. c3 b6 9. Od2 Oe7 10. Oe1 0-0 11. Rd2 Vc8 12. Lh3 cd 13. ed Ve8 14. g4 Rf8 15. Oh4 Rg6 16. Og3 Od6 17. Vae1 Lc7 18. Ve5 (Pärast mängu lõppu küsisin vastaselt, kas see käik viga ei olnud. Ta vastas, et kindlasti mitte, ta kahis meelega, viga tuli kuskil hiljem. Ütlesin, et üks asi on teoreetiline viga ja teine praktiline viga, kiirmales on väga keerulisi seise raske mängida, sest ei ole aega asju läbi mõelda. Vastane ütles, et seda muidugi, seda poleks isegi pikas mängus mõelda jõudnud.) Oe5 19. de Re4 20. Re4 de 21. Oe4 Lc5+ 22. Of2 Lc4 23. Od4 h6 24. a3 Re7 25. f5 ef 26. gf Le2 27. Od3 Lb2 28. f6 Rg6 29. fg Ld2 30. Og6 Lg5+ 31. Kh1 Lg6 32. Vf6 Le4+ 33. Kg1 Lb1+ 34. Kf2 Lc2+ 35. Ke3 Lc1+ 36. Ke4 Ve6 37. Ve6 Lb1+ 38. Kd5 Lb3+ 39. Ke4 Le6 ja varsti võitsin ajaga, kuigi mul endal ka palju aega ei olnud.

Tätte kaotas Peebole

7. voor
Runnel-Tätte 0:1
Vastane pakkus mulle enne mängu algust mitu korda viiki, millest ma keeldusin. Sain parema seisu. Siis pani vastane oma oda minu lipu ja kuningaga samale diagonaalile, millega seis oli talle võidetud. Pakkusin ise viiki. Vastane mõtles, aga ei võtnud vastu ja võitis. Mäng toimus teisel laual.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. Rc3 Og4 5. h3 Oh5 6. g4 Og6 7. d4 ed 8. Rd4 Re7 9. Og5 f6 10. Oh4 Ld7 11. f4 a6 12. Oa4 0-0-0 13. f5 Of7 14. Ld2 Kb8 15. 0-0-0 h5 16. Of2 g6 17. Le3 Oh6 jne.

Esimesel laual leppisid Hinrikus ja Peebo kiiresti viiki.

*
Sissekandes "Minu aju" sildiga "kommentaar" kirjutasin, et malega ei taha ma väga palju tegeleda. Tegelikult eile valmistuda ja täna mängida oli ikkagi väga huvitav. Nii et kui ma maletreeningu aega piiran, siis see tuleb ikkagi sellest, et on ka teisi huvitavaid tegevusi ja kogu vaba aega malele kulutada ei ole otstarbekas. Juhul kui vastab tõele, et minu ajutegevuses on keskmisest inimesest suurem parema ajupoolkera osakaal, võib see tähendada, et mul jääb puudu arvestuse täpsusest, aga samal ajal leian originaalsemaid ja ilusamaid plaane. Aga ajupoolkeradest rääkimine on siiski lihtsustamine, sest see ei ütle veel, millised osad neist poolkeradest on paremini arenenud ja kui palju inimene nende kasutamise nimel pingutab.

Evolutsiooni tulevik

Kas väljasurnud liigid võivad evolutsiooni käigus uuesti tekkida? On öeldud, et kui saurused poleks välja surnud, ei oleks inimestele maa peal ruumi. Kui saurused tagasi tulevad, võib ruum kaduda. Aga pigem arenevad inimesed ise sauruste suuruseks, kui vaadata, et iga uus aastakäik kasvab eelmisest pikemaks.

Laps pistis plehku

Väike laps ja tema isa hakkasid meie poolt lahkuma. Laps paistis tundvat süütunnet asja pärast, milles võisin hoopis mina süüdi olla. Ta ütles: "Sõrme ei tohi kaugesse kohta pista," ja astus trepikotta. Kiitsime, et see on rekordiliselt pikk lause, mis ta on öelnud. Selles oli neli sõna. Nähtavale ilmus lapse isa. Ütlesin talle, et laps juba läks. Lapse isa läks lapsele järele. Aga varsti selgus, et laps ise on ikka veel meie pool. Ma ei saanud aru, kuidas see võimalik oli. Võibolla ta oli astunud ühest uksest välja ja kohe teisest sisse. Hakkasin last isale järele viima. Hoidsin tal käest kinni, et ta tasakaalu ei kaotaks. Olime kesklinnas. Nägin, kuidas lapse isa eemal last otsis ja teda nimepidi hüüdis. Hüüdsin vastu, aga ta ei kuulnud. Lapse isa ja ema nägid meid alles siis, kui me nendeni välja jõudsime. Aga laps ei lasknud ennast vanematele üle anda, vaid rabeles lahti ja jooksis enneolematu kiirusega tuldud teed tagasi. Lapse vanemad jäid nõutult seisma, mina hakkasin lapsele järele jooksma. Laps oli juba kaugel ja võis iga hetk vaateväljast kaduda.

*
Arvutis oli maleprogramm, aga ma ei osanud seda käivitada. Panin arvuti kõvaketast skänneerima. Ta peatus iga natukese aja tagant ja teatas, et midagi on valesti. Nagu vana tüüpi arvuti, nõudis ka see, et ma paneks sisse flopiketta, aga seda ma ei viitsinud praegu teha. Maleprogrammi kohta teatas arvuti, et tal ei õnnestu seda enam kustutada. Mina oleks tahtnud, et see oleks kas käivitatav või kustutataks, mitte kasutult arvutis seisev. Kui oleks puhkenud tuumasõda, siis oleks toas viibijad vist teistest kauem elanud. Aknast oleks näinud, kuidas tänaval inimesed surevad ja luukeredeks muutuvad, aga ise oleks nii kaua vastu pidanud, kuni toas toitu jätkub. Toas olid ühed tüdrukud. Üks neist näitas, et leidis vanast märkmikust puhast paberit. Mina leidsin oma märkmikust ka ja hakkasin sinna kirjutama. Kirjutasin palju kordi ühte ja sama lauset. Lõpuks märkasin, et lõpust on üks sõna puudu. Järgmistel kordadel kirjutasin selle lause juba koos selle sõnaga. Ütlesin, et kui mul on malemängust sõltuvus, siis vaatan, kas mul õnnestub tekitada endale sõltuvus ka teiste inimestega koos olemisest. See oli pikk ja sisutu tegevus, aga see võis meeldima hakata. Sõltuvuse tekitamiseks kasutasin seda inimest, kes lamas kõrvalvoodis.

Minu aju

Erinevad inimesed on seletanud ajupoolkerade funktsioone erinevalt. Mida ühed on nimetanud vasaku ajupoolkera funktsioonideks, on teised nimetanud parema omadeks. Ühed neist on ilmselt lihtsalt sõnaga eksinud. Hakkasin selguse saamiseks raamatutest ja võrgust informatsiooni otsima. Kõige parem tekst, mis ma selle kohta leidsin, oli ilmunud "Horisondis", kuigi sellegi sõnastus polnud päris selge. Sealt lugesin välja, et enamusel inimestel domineerib vasak ajupoolkera, aga minul peaks olema parema osakaal suurenenud. Võiks arvata, et kui teadused jagatakse humanitaar- ja reaalteadusteks, siis tegelevad nendega erinevad ajupoolkerad. Tegelikult kuuluvad nii keelelised kui ka matemaatilised võimed vasaku ajupoolkera alla ja parem ajupoolkera on seotud fantaasia ja emotsionaalsete võimetega. See seletab, miks leiutavad filoloogid koledaid sõnu ja keelereegleid. Hea luuletuse kirjutamiseks on ilmselt vaja mõlema ajupoolkera koostööd. Üks luulearvustaja leidis minu luulekogust mingeid sõnastamisvigu ja pidas seetõttu kogu raamatu avaldamist mõttetuks, nagu poleks emotsionaalset sisu üldse tähele pannud. Ühel võrgulehel oli öeldud, et parema ajupoolkera domineerimise korral sobib tegeleda ajaloo ja kirjandusega, vasaku domineerimise korral matemaatika ja füüsikaga. Ajalugu ja kirjandus on kaks eriala, mis mind kõige rohkem huvitavad. Matemaatilistest asjadest tegelen malega, aga sellele ei taha väga palju aega kulutada. Mõnel perioodil olen tahtnud rohkem, aga võibolla rohkem edu saavutamiseks kui eriala sisu enda pärast. Parem ajupoolkera peaks soodustama vasakukäelisust, mida mul ei ole, aga arstide pandud diagnoos on parema ajupoolkeraga seotud. Kas vasaku poolkeraga on seotud kõik liigutused või ainult parema kehapoole omad, selles ei saanud täit selgust, aga liigutuste osavusega on mul alati probleeme olnud.

Väravat tuleb kaitsta

Tahtsime kooli õuel jalgpalli mängida. Meie pall lendas aia äärde võõraste poiste juurde. Läksime seda tagasi tooma. Neil võõrastel poistel oli hulk palle ja algul nad andsid meile vale kujuga. Kui õige palli kätte saime, läksime mängima. Pall oli Ivo käes. Ütlesin, et oma väravat tuleb ka kaitsta. Ivo vastas, et ta teab. Kristjan G. läks väravasse, nii et minul ei tulnudki seda teha. Kui palli oma kätte sain, lõin selle vastase väravasse. Lõin väga väikse vahega mitu väravat järjest. Mängima saabus Sander. Ta sai palli, aga ei teinud sellega õigeid asju, vaid jooksis platsi servas istuvate tüdrukute vahelt läbi naaberaeda ja lõi palli hoopis mänguplatsist kaugemale. Kui mäng läbi sai, läksime duširuumi. Mina läksin lennates. Vahel tähendas lendamine kavatsust duši alla minna, aga täna ma ei mõelnudki seda teha. Selgus lõplikult, et kohe läheme kolmepäevasele ekskursioonile edasi, nii et pole aega vahepeal kodus käia. Kuna kodus seda ei teatud, ütlesin Kristerile, et mul on vaja kelleltki telefoni laenata, et koju helistada, muidu seal arvatakse, et ma jäin teadmata kadunuks. Kristjan G. vaatas oma taskusse. Seepeale vaatasin mina oma taskusse ja ütlesin, et raha on piisavalt. Aga sellega näitasin kätte, et mul on raha, ja see võidi mult ära varastada.

*
Sõitsime bussiga. Buss sõitis Riia mäest üles. Keset teed kõndis üks jalakäija. Hüüdsin, et tule eest ära. Tegelikult ta ei olnud ees, sest ta käis kahe sõiduraja piiril. Ja selliseid jalakäijaid oli rohkemgi. Meil oli tegemist ühe koeraga. Kuna ma kavatsesin kirjutada blogis sissekande sildiga "loomad", võidi nüüd arvata, et ma teen seda selle koera pärast. Läksin koos emaga Tõnu poole. Tita magas voodis. Äkki ta haihtus. Aga kohe selgus, et ei haihtunud, vaid tõmbas endale padja peale. Ta hakkas nutma. Läksin teise tuppa. Seal ütles Kadri, et niimoodi ei lase me tital magama jääda.

Usk vahetamisse

Usklikud suhtuvad abielulahutustesse kriitilisemalt kui ateistid. Aga usklikud vahetavad vahel ise usku, mis on võrreldav tegu. Anglikaani kiriku rajas just see Inglise kuningas, kes pidevalt naisi vahetas.

Pidin põrandat pesema

Olin riidepoes. Andsin müüjale kangast, et ta mulle sellest ülikonna õmbleks. Võis oodata, et hind tuleb väga suur. Liiga suure hinna korral oleksin ülikonna tellimisest loobunud. Kuulasin kodus raadiot. Seal rääkis Reiljan. Ta rääkis, et algul suhtusid inimesed Riigikogu liikmetesse sõbralikult, aga ühel hetkel muutus suhtumine vaenulikuks. See olevat näidanud, et inimesed on vaeseks jäänud ja elavad nagu lepatriinud. Reiljan tahtis inimestega rääkides nende suhtumise jälle sõbralikuks muuta. Saatejuht küsis, mida Eesti Kongress arvab. Reiljan vastas, et Eesti Kongress on tegevuse lõpetanud. Saatejuht ütles, et aga kaks inimest on saatesse helistanud, et see tuleb uuesti kokku kutsuda. Reiljan vastas, et seda ei saa teha.

*
Olime teatris. Ühe naise laps läks saali taga olevasse ruumi, kus olid elektrijuhtmed. Naine läks järele ja tõi sealt lapse ära. Nad lahkusid saalist väljapääsu kaudu ja mina läksin nende järel. Jäin teatri väljapääsu ette seisma. Hulk inimesi läks minust mööda ja riivas mind. Lõpuks tuli üks naine, kes jäi minu ees koos oma mehega seisma ja mind kurja näoga vaatama. Küsisin, kas ta ei mahu mööda. Ta vastas, et ei mahu jah. Tulin eest ja ütlesin, et teised on küll mahtunud.

*
Olin kunagi ammu mänginud huvitavaid avanguvariante, aga enam ei saanud neid mängida, sest need vastased ei käinud enam üldse klubis kohal. Sellest oli kahju. Aga ma võisin püüda minevikku ellu äratada selle abil, et mängida neid avanguvariante kellegi teise vastu. Mängisin malet. Hulk ettureid läks vahetusse, aga laual oli endiselt paks etturite mass topeltetturitega, nagu poleks ühtegi nuppu laualt kõrvaldatud. Mängu keskel oli mul raske seis, aga lõpus läks paremaks ja võitsin ajaga. Kirjutasin protokolli tulemuse 0-1. Kohtunik tuli vaatama ja kirjutas 1-1. Tegin märkuse, et ta ühe ühe asemele nulli kirjutaks. Keegi tuli mulle ütlema, et mängis veel ägedamat avangut kui mina. See oli Klaus või Rei. Mulle oli juba tabelisse ära kirjutatud, et sain kuuenda koha ja parima tartlase auhinna. Aga viimase mänguga tõusin viiendat-kuuendat kohta jagama. Esimesed viis said kohaauhinna. Viienda koha auhind oli suurem kui parima tartlase auhind. Võis oodata, et mulle tahetakse ikkagi anda väiksem auhind, sest minuga koha jagaja ei olnud tartlane ja talle ei saanud parima tartalse auhinda anda. Aga ütlesin, et ei ole midagi, teeme viienda koha auhinna pooleks. Siis ma oleks saanud vist veel parima tartlase auhinna lisaks. Läksin teise tuppa ja ajasin maja kahe naistöötajaga juttu. Mina olin selle maja kasvandik. Rääkisin, et ühel naislauljal oli nahk üleni kärnane. Naistöötaja vastas, et see laulja on nii kuulus, et ei pea palju riideid selga panema. Neil naistöötajatel olid endal talle sarnased riided. Üks naistöötajatest käratas, et ma ei silmitseks teda. Ta nõudis, et ma peseks põranda ära. Küsisin, kas ainult selle ruumi või kõigi ruumide. Ta vastas, et kõigi ruumide. Küsisin, kas ainult selle korruse või ka keldri ja pööningu. Ta vastas, et keldrit ja pööningut ei ole vaja. Küsisin, kas vaipade alt tuleb ka pesta. Naine vastas, et seda ei ole vaja. Ma ei saanud aru, miks nad arvasid, et võivad mind tööle panna, kui nende enda arvates olin ma töövõime kaotanud.

Arusaamatu haigus

Üks psühhiaater ütles, et skisofreenia on väga tarkade inimeste haigus. Teine kirjutas, et mäluhäired üldjuhul välistavad skisofreenia diagnoosi. Kolmas kirjutas, et skisofreeniasse haigestumisel jääb aju väiksemaks. Neljas ütles, et kuna taksojuhid peavad palju meeles pidama, kasvab neil aju suuremaks. Kuidas see kõik omavahel kooskõlas on?

KGB silm

Jooksin tänaval. Liikusin kõigist teistest inimestest mitu korda kiiremini, nagu oleks mul seitsmepenikoormasaapad. Jooksin Anttist ka kiiremini. Kui olin jõudnud Tähtverest Emajõe äärde, sõitis üks jalgratas minust mööda. Mõtlesin, et jalgrattur võib minust kiirem olla. Antti püsis mul endiselt kannul. Ta ütles, et me oleme kogu aeg sama tempoga jooksnud. Nüüd jooksis Antti must juba mööda.

*
Läksin klassikokkutulekule. See toimus kaarsilla juures. Kuna ametliku algusajani oli paar minutit aega, ei hakanud ma veel teistega rääkima. Kokkutulekule saabujaid tuli kontrollida haiguste suhtes. Neil oli valida, kas jälgida tulemuste selgumise protsessi või oodata ära lõpptulemus protsessi jälgimata. Mult küsiti, kas ma muid kirju ka saatsin kui klassi listi. Vastasin, et õige, mul läks meelest, et pidin õpetaja ka kutsuma. Kokkutulekule oli ootamatult saabunud Sander, kuigi ta polnud varem kavatsusest tulla märku andnud. Ta soovitas, et ma õpetajale saadetavas kirjas tooks välja ainult head. Vaatasin oma lugemispäevikut. Selle esimesele leheküljele oli kirjutatud 2. Kuna see oli kirjutatud sinisega, siis ma ei teadnud, kas see on õpetaja pandud hinne või enda illustratsioon.

*
Tahtsin minna gmaili postkasti. Aga seal oli hoiatus, et see teenus läheb likvideerimisele, sest kirjad on KGB-le nähtavad. Soovitati suunata kirjad edasi Savisaarele ja Ühendatud Rahvaparteile. Läksin rääkisin sellest köögisolijatele. Nemad ütlesid, et Savisaar ja Ühendatud Rahvapartei olid esimesed, kes gmaili aadressi kasutama hakkasid. Isa rääkis, et ükskord tehti talle ettepanek hakata KGB töötajaks. Algul oli isa nõustunud. Tal oli keelatud külastada Venemaa linnu ja kästud olla kogu aeg Kuressaares ning mängida Rembrandti. Ema ütles selle peale ainult, et ah et Rembrandti mängida. Mõtlesin, et kui gmaili aadress läheb likvideerimisele, siis teen endale hotmaili aadressi ja suunan kõik gmaili postkastis olevad kirjad sinna edasi. Ma ei pruukinud saada igat hotmaili aadressi teha, sest mul võis üks juba vanast ajast olemas olla. Siis oleksin teinud teise nimega. Vennad olid väikses köögis ja jälgisid ülemaailmse skandaali tekkimise põhjuse uurimist. Klaus karjus, et jäljed viivad minu arvutisse. Olin vist avanud midagi, mida ei tohtinud avada. Klaus karjus veel valjemini, et minu arvutist edasi jäljed ei lähe.

75 aastat sõja algusest

Tänast kuupäeva nähes tuli meelde, et on Itaalia-Etioopia sõja alguse aastapäev. Osad raamatud annavad selle algusajaks 3. oktoobri ja osad 2. oktoobri 1935. Magistritöös pidasin õigemaks alguskuupäevaks 3. oktoobrit. Vaatasin täna võrgust Etioopia ja Itaalia ajalehti, aga päevakohaseid artikleid ei leidnud.

Mäng lillepeenra kohal

Olime Pille toas. Kairi küsis, kas ma tean, kuidas on rootsi keeles ring. Vastasin, et ring on ring, kirjutatakse rink. Kairi küsis, kas ma tean, kuidas on kotkas. Vastasin, et egle. Kairi lisas, kuidas selle hääldus on. Tuletasin meelde, et ega ma koolis rootsi keelt ei õppinud. Kuna ma sõnad õigesti vastasin, siis ütles Kairi, et ta ei usu, et ma rootsi keelt õppinud ei ole. Selgitasin, et ma lihtsalt olen mõned leheküljed rootsi-eesti sõnaraamatut lugenud ja küsimuste peale tulevad vastused meelde. Mõtlesin lisada, et seda, et täht on stjärna, mäletan ma ilma küsimustetagi.

*
Olime Paides. Vanaema naaber kaebas, et tal ei ole enam raha, et puu tükeldamise eest maksta. Ta tahtis siiski, et tal aidataks seda tükeldada. Selle peale ütlesin, et mul on vanaemast kahju, aga ma ei taha mootorsaagi kätte võtta. Naabrile läks appi Tõnu. Langetatud puu oli saetud juppideks ja Tõnu lõi kõik jupid kiiresti kirvega pooleks. Pooleks löödud juppe võis veel edasi peenemaks lõhkuda. Ütlesin, et Tõnu sai selle tööga nii kiiresti hakkama, minul oleks ühe paku lõhkumiseks kulunud terve päev. Tõnu läks vanaema maja katust värvima. Ta sidus ennast köiega kinni, et alla ei kukuks. Ta ütles, et isa arvab arvatavasti, et köis on valesti kinnitatud. Isa oleks tahtnud, et Tõnu oleks ennast korstna külge sidunud, aga Tõnu sidus räästa külge, arvestusega, et niiviisi kukkudes ta veel maapinnani ei ulatu. Maja oli nii madal, et maapinnale kukkudes oleks ka ellu jäänud. Katuse sai Tõnu ka imekiiresti üleni värvitud. Veljo hakkas sulgpalli palli reketiga õhku põrgatama, aga see kukkus tal ruttu maha. Mõtlesin öelda, et sulgpallipall kukub kergemini maha kui pingpongi pall. Sulgpalli löödi üksteisele üle lillepeenra. Kuna peenart ei tohtinud tallata, ei saanud pallile eriti järele joosta ja ta kukkus sageli maha. Kodus magasin oma voodis, kuigi kell oli juba palju. Ühes kohas kirjutati, et ühiskonnale on vaja, et 6% inimestest oleks introverdid ja 6% ekstraverdid, ülejäänud jäävad vahepeale. Kui kellegi laps on introvert ja ta magab poole päevani, siis pole sellest midagi, sest ta teeb selle aja intensiivse tööga tasa. Seevastu ekstraverdid tõusevad vara ja neil läheb töö raskemini, nemad tegelevad selliste küsimustega nagu marjapõõsaste tulekahjukindlustus.

*
Läksin laagris oma palatisse. Kuigi mul oli teistest suurem unevajadus, pidin ma laagris magama teistega sama kaua, sest olid kindlad magamamineku ja äratuse kellaajad. Ainult täna võisin magada kauem, sest poole öö pealt saabumise tõttu ei hakatud mind äratama. Tahtsin minna duši alla ja olin riided seljast võtnud ning seisin kapi juures, kui ühed inimesed astusid minu palatisse sisse.

Ohu muundumine

1930. aastate alguse majanduskriisi ajal öeldi inimestele, et olukord on ikkagi kergem kui Vabadussõja ajal. Samas ei välistanud miski, et Vabadussõja-aegne vaenlane tuleb tagasi. Võibolla on sellega sama moodi nagu füüsikas, kus kineetiline energia muundub potentsiaalseks ja vastupidi. Et sel ajal, kui sõda Venemaaga ei toimu, kasvab potentsiaalne Vene oht. Kui kuul juba lendab, võib tulistajal laskemoon otsas olla, aga tulistamise vaheajal saab ta oma varusid täiendada.

Tundmatu kontakt

Olime Aafrikas. Tulime mõttele, et puude all võiks olla eestlaste koht, kus nad käivad lapsi sünnitamas, lapsendamas ja lastest loobumas. Kohalikud ütlesid imestunult, et seal ei ole ju maja. Oleks tekkinud olukord, kus kohalikud elavad majas, aga eestlased mitte. Aga maja sai veel ehitada. Puude alt väljas tiirutas kuri lõvi. Hirmutasin ta pilguga kaugemale. Aga sel ajal, kui ma lõvi poole vaatasin, võis teisest suunast mõni muu loom tulla.

*
Minu arvutiposkasti tekkis uus kontakt, kelle nimi oli Mim. Mõtlesin, et see on võibolla Kati S. teine aadress. Hakkasin vaatama, kas tal on selle nime all sama foto või teine. Tegemist võis olla ka esimese spämmijaga tekkinud kontaktiga. Fotodeks olid hoopis pildid asteroididest, mis iga natukese aja tagant vahetusid. Nii et see aadress võis olla tulnukate oma. Uudistes öeldi, et avastati kolm uut asteroidi, mis jõuavad kohale 50 aasta pärast. Mõtlesin, et sel ajal olen ma veel elus.

Jutuajamised mängu asemel

Kolmapäeval läksin Genialistide klubisse, et mängida ülikooli maleklubi turniiril, aga ühtegi teist maletajat ei olnud kohal. Varsti saabus Tulva, kes jäi viimaseks tulijaks. Nuppe meil ei olnud. Tulva helistas klubi esimehele Sandrile, aga Sander ei võtnud telefoni vastu. Tulva jättis talle automaatvastajale küsimuse, et kui me mängime neli partiid pimemalet, kas see läheb klubi üritusena arvesse. Pimemalet me siiski mängima ei hakanud. Ühed maleklubisse mittekuuluvad inimesed seal siiski mingite muude nuppudega malet mängisid. Meie ajasime tund aega juttu. Tulva ka sõi ja jõi, aga mina polnud raha kaasa võtnud ja olin kodus söönud. Tulva rääkis, et oli kuskil turniiril saanud rahvusvahelise meistri Laugu vastu ootamatult hea seisu. Ütlesin, et see, kummal parem seis on, võib ühe mängu jooksul mitu korda muutuda. Küsisin Tulvalt, mitmel väljaspool Tartut toimuval turniiril ta aastas mängib. Ta vastas, et alles sel aastal hakkas seda tegema, aga sel aastal on neid turniire olnud kolm. Enda saavutuste kohta rääkisin, et Uusi turniiril sain esimest korda auhinna 1992 B-turniiril, mis oli mõeldud esimesest järgust nõrgematele noortele, ja nüüd 18 aastat hiljem tuli auhind ka põhiturniiril. Ütlesin, et Tartu meistrivõistlustel ma pole veel auhinda saanud. Tulva ennustas, et sellega läheb veel 18 aastat aega. Ta rääkis, et jälgib praegu maleolümpiat. Mina ütlesin, et pole jälginud, sest mind huvitavad mõned asjad malest rohkem.

Kuna kolmapäeval ära jäänud turniiriks tegin veel ka ettevalmistust, siis läks tööpäev kaotsi. Et mitte kaotada nädalas kahte tööpäeva, ei hakanud ma tänasel päevakeskuse turniiril mängima, vaid läksin ainult selle lõppu vaatama. Seal ütles Tätte, et oli ka tahtnud kolmapäevasel turniiril osaleda, aga oli enne Sandrile helistanud ja Sander oli öelnud, et midagi ei toimu. Tänase turniiri osavõtjate hulgast oli puudu Trohhalev. Küsisin Peebolt, kas Trohhalevil läks igavaks, et ta kogu aeg võidab. Peebo arvas, et tal on muud ka tegemist. Ütlesin, et Trohhalev läks hilja tugevaks, 1994 ta veel väga tugev ei olnud. Peebo ütles, et selliseid on palju. Raidväli polevat üldse malemängu õppinud, aga olevat ülesannete lahendamisega tugevaks läinud ja millalgi 1980. aastatel Tartu meistrivõistlused ära võitnud ja meistrikandidaadiks saanud. Tugevaks olevat ta läinud sel ajal, kui istus luumurruga kodus. Mina rääkisin omalt poolt, et Pärnits tuli Tartu meistriks esimest korda pärast sõjaväest tulemist, kus ta lahendas samuti ülesandeid ja tegi füüsilist trenni. Seejuures polnud Pärnits varem ühtegi turniiri võitnud.

Tänasel turniiril oli 12 osavõtjat ja ringsüsteem. Esikolmik oli selline:

1. Seljodkin 9 p.
2. Metsoja 8
3. Puis 7,5

Otsustav mäng Metsoja-Seljodkin toimus eelviimases voorus. Metsoja tegi keskmängus vea d5-d6?, mille järel ta ei saanud seda etturit oma etturitega kaitsta. Lõpuks läks ettur d6 kaotsi, Seljodkin läks lippu ja võitis.

Viimast vooru ma ei vaadanud, vaid lugesin sel ajal "Maalehest" artiklit Iivo Neist. Nei ütleb seal, et kuna tänapäeval on arvutis miljoneid malepartiisid, siis ei pea hea mäluga inimene ise midagi välja mõtlema. Minu meelest on see liialdus, sest esiteks ei jõua keegi neid partiisid läbi vaadata ja teiseks peab iga käigu hindamiseks seda ka analüüsima ning võimalikke variante on veel palju rohkem.

Mulle saadeti eelarve projekt

Lugesin vastust oma kirjale. Vastus oli palju lehekülgi pikk. Olin oma kirjas küsinud, et mulle saadetaks Soome eelarve projekt. Vastuskirja lõpus oligi see toodud, võttes enda alla kuus lehekülge. Tundsin kergendust, sest nüüd pidi lugemine kiiremini minema hakkama. Eelarveprojekt pandi tahvli külge arutelu jaoks. Lauri H. ja Mait läksid sinna parandusi kirjutama. Üks kulu oli projektis ette nähtud 28% eelarvest, aga asemele kirjutati, et see peab olema 31%. Põhjenduseks öeldi, et varem on see olnud 3% suurem ja nüüd on hinnad veel tõusnud. Olime klassikokkutulekul. Ühel paberil olid ühes tulbas eelmisel ja teises sellel kokkutulekul osalejate nimed. Need kattusid peaaegu täielikult. Lisaks klassikaaslastele oli kokkutulekule tulnud üks vanem mees, kes polnud meie klassis käinud. Ta rääkis, et on minu kauge sugulane. Kuulasin teda tahtmatult edasi-tagasi kiikudes. Siis jäin magama ja kiikumine lõppes ära. Mait ütles kommentaariks, et algul on raske, aga kui ma magama jään, siis läheb asi heaks. Väga sügavalt ma ei maganud, sest kuulsin teiste juttu edasi. Aga varasemast teadsin, et läbi une kuuldud jutt võib hiljem osutuda enda ettekujutuseks. Ja enda ettekujutuseks on ta osutunud enamikul juhtudel. Mait sõidutas meid autoga kodu poole. Auto tundus väga kiiresti kihutavat. Mait ütles põhjenduseks, et ta sõidab kiiresti, sest kui rong meist ette jõuab, ei pääse me enam läbi. Hoolimata sellest, et sõit tundus kiire, ei jõudnud me kuidagi pärale. Lõpuks siiski jõudsime. Läksin autost välja endiselt magades. Võtsin trepikojas postkastist ajalehed ja hakkasin trepist üles minnes kinniste silmadega lugema. Sain lugeda ka niiviisi, aga kui ma sama pealkirja kaks korda lugesin, oli see iga kord muutunud. Toas taheti, et ma lihakeha tagant pooleks raiuks. Ma ei tahtnud sellega alustada, sest see oli vastik. Aga seal kukkus endal pea otsast. Luukere liigutas kätt ja tema kondid püsisid üksteise küljes kinni hoolimata sellest, et peale kontide midagi järel ei olnud.

*
Minu blogi ülemises menüüs pakuti võimalust kirjutada ka blogi lisasse. Otsustasin, et kasutan selle võimaluse ka ära ja hakkan sinna ka kirjutama. Samasugune lisa oli ka "Eesti Päevalehe" blogil. Oli vist mõeldud, et blogis kirjutatakse pikki sissekandeid ja lisas lühemaid. Olin juba "Eesti Päevalehe" blogi lisast lahkunud, kui otsustasin sinna tagasi minna, et vaadata, kust läheb sinna kõige rohkem külastajaid, kas "Eesti Päevalehe" blogist, "Eesti Päevalehest" või otsingumootoriga. Selgus, et täna on seal tehtud ainult viis külastust, sealhulgas minu oma. Neist külastustest tervelt kolm olid hoopis ühe erablogi kaudu tulnud. Võibolla oli see erablogi mõne "Eesti Päevalehe" ajakirjaniku oma. Olin isa toas ja meil oli külalisi. Kui ütlesin ühe lause, küsis üks väike tüdruk, kas ma pikemalt rääkida ei oska. Lükkasin teda selle eest kaks korda varbaga. Kui ta oli teise tuppa läinud, siis ütlesin, et ta ei tunne mind üldse. Tegelikult võisin rääkida väga pikalt. Toomas nimetas mingit asja feissimiseks. Küsisin, mida see sõna tähendab. Nüüd võis oodata, et Toomas vastab, et ta ei räägi minu, vaid emaga. Aga kuna ema ka selle sõna tähendust ei teadnud, siis oli Toomas sunnitud seletama, et Skyface on ühe raamatu tegelane.