Mulle saadeti eelarve projekt

Lugesin vastust oma kirjale. Vastus oli palju lehekülgi pikk. Olin oma kirjas küsinud, et mulle saadetaks Soome eelarve projekt. Vastuskirja lõpus oligi see toodud, võttes enda alla kuus lehekülge. Tundsin kergendust, sest nüüd pidi lugemine kiiremini minema hakkama. Eelarveprojekt pandi tahvli külge arutelu jaoks. Lauri H. ja Mait läksid sinna parandusi kirjutama. Üks kulu oli projektis ette nähtud 28% eelarvest, aga asemele kirjutati, et see peab olema 31%. Põhjenduseks öeldi, et varem on see olnud 3% suurem ja nüüd on hinnad veel tõusnud. Olime klassikokkutulekul. Ühel paberil olid ühes tulbas eelmisel ja teises sellel kokkutulekul osalejate nimed. Need kattusid peaaegu täielikult. Lisaks klassikaaslastele oli kokkutulekule tulnud üks vanem mees, kes polnud meie klassis käinud. Ta rääkis, et on minu kauge sugulane. Kuulasin teda tahtmatult edasi-tagasi kiikudes. Siis jäin magama ja kiikumine lõppes ära. Mait ütles kommentaariks, et algul on raske, aga kui ma magama jään, siis läheb asi heaks. Väga sügavalt ma ei maganud, sest kuulsin teiste juttu edasi. Aga varasemast teadsin, et läbi une kuuldud jutt võib hiljem osutuda enda ettekujutuseks. Ja enda ettekujutuseks on ta osutunud enamikul juhtudel. Mait sõidutas meid autoga kodu poole. Auto tundus väga kiiresti kihutavat. Mait ütles põhjenduseks, et ta sõidab kiiresti, sest kui rong meist ette jõuab, ei pääse me enam läbi. Hoolimata sellest, et sõit tundus kiire, ei jõudnud me kuidagi pärale. Lõpuks siiski jõudsime. Läksin autost välja endiselt magades. Võtsin trepikojas postkastist ajalehed ja hakkasin trepist üles minnes kinniste silmadega lugema. Sain lugeda ka niiviisi, aga kui ma sama pealkirja kaks korda lugesin, oli see iga kord muutunud. Toas taheti, et ma lihakeha tagant pooleks raiuks. Ma ei tahtnud sellega alustada, sest see oli vastik. Aga seal kukkus endal pea otsast. Luukere liigutas kätt ja tema kondid püsisid üksteise küljes kinni hoolimata sellest, et peale kontide midagi järel ei olnud.

*
Minu blogi ülemises menüüs pakuti võimalust kirjutada ka blogi lisasse. Otsustasin, et kasutan selle võimaluse ka ära ja hakkan sinna ka kirjutama. Samasugune lisa oli ka "Eesti Päevalehe" blogil. Oli vist mõeldud, et blogis kirjutatakse pikki sissekandeid ja lisas lühemaid. Olin juba "Eesti Päevalehe" blogi lisast lahkunud, kui otsustasin sinna tagasi minna, et vaadata, kust läheb sinna kõige rohkem külastajaid, kas "Eesti Päevalehe" blogist, "Eesti Päevalehest" või otsingumootoriga. Selgus, et täna on seal tehtud ainult viis külastust, sealhulgas minu oma. Neist külastustest tervelt kolm olid hoopis ühe erablogi kaudu tulnud. Võibolla oli see erablogi mõne "Eesti Päevalehe" ajakirjaniku oma. Olin isa toas ja meil oli külalisi. Kui ütlesin ühe lause, küsis üks väike tüdruk, kas ma pikemalt rääkida ei oska. Lükkasin teda selle eest kaks korda varbaga. Kui ta oli teise tuppa läinud, siis ütlesin, et ta ei tunne mind üldse. Tegelikult võisin rääkida väga pikalt. Toomas nimetas mingit asja feissimiseks. Küsisin, mida see sõna tähendab. Nüüd võis oodata, et Toomas vastab, et ta ei räägi minu, vaid emaga. Aga kuna ema ka selle sõna tähendust ei teadnud, siis oli Toomas sunnitud seletama, et Skyface on ühe raamatu tegelane.