Me kõik rändame ajas

Ajas tulevikku rännates võib muutuda radikaalist konservatiiviks. Aga elu elamine ongi tuleviku suunas rändamine. Üks ütlus on selle kohta, et noorena ollakse vasakpoolne ja vanemas eas parempoolne. Võibolla see tuleb sellest, et mitte lihtsalt inimene ise ei ole erinevates vanustes erinev, vaid need seisukohad, mis tema nooruses on vasakpoolsed, on aastate pärast juba parempoolsed. Ruumis liikumine toimus kunagi jalgsi, seejärel hobusega, edasi järjest kiiremate mootorsõidukitega. Ajas rändamine on praegu jalgsi kõndimise tasemel, et ei osata seda kiirendada. Võibolla selle arendamisega pole tegeletud sellepärast, et enamus inimesi tahab, et aeg liiguks veel aeglasemalt. Kiiremini tahetakse seda liigutada depressiooni ja muude kannatuste korral. Lisaks on ajas rändamine ühesuunaline, nagu kunagi oli ilmselt ka Atlandi ookeani ületamine. Tagasi võib ajas liikuda meenutamise abil, aga mingi osa inimesest liigub ka meenutamise ajal tuleviku suunas edasi.