Laari lint

Sõitsime bussiga Tallinna poole. Laar pani makilindi mängima ja samaaegselt sellele uusi hääli peale lindistama. Aga praegu tekkis vaikus, nii et praegusel lindistamisel ei paistnud mõtet olevat. Eelmised hääled oli ta sinna lindistanud, kui me sõitsime klassikaaslastega Tallinnasse klassikokkutulekule ja Laar juhtis bussi. Linti kuulates oli selgelt näha, et mina olin rääkinud kõigist teistest pikemalt. Kui ma pika jutu lõpetasin, küsisin teistelt, kuidas nemad vahepeal elanud on. Kati P. vastas, et seda peaksin mina paremini teadma. Tol korral olid bussis veel Krister ja Artur, aga järgmisele klassikokkutulekule ei tahtnud nad minna. Lindil tuli nüüd see koht, kus ma hakkasin küsima, kas keegi ei taha järgmine aasta minu sünnipäevale tulla. See koht oli tobe, seetõttu katkestasin lindi mängimise. Uurisin Laari maki nuppe. Kodusel makil oli selgelt välja loetav, milline nupp on mängimiseks ja milline lindistamiseks, aga Laari omal oli peale kirjutatud midagi muud, millest oli raske aru saada. Võtsin lindi välja ja tahtsin tagasi panna. Algul tahtsin teda panna teise osasse, aga siis vaatasin, et teine osa on väiksema formaadiga lintide jaoks. Ja nüüd nägin, et esimeses augus oli olnud kaks linti korraga. Keerulist makki uurides võisin ta kogemata ära lõhkuda. Siis oleksin saanud öelda, et võin ta välja maksta. Aga ma ei tahtnud nii kallist makki välja maksma hakata.

*
Läksin kööki. Köögiaknast nägin, et mitu inimest on aknast välja roninud. Nad võisid kukkuda. Karjusin, et nad ei tohi seal olla. Sain juba aru, et nad ei seisagi karniisil, vaid seina külge kinnitatud laual, kui Pille ütles mulle, et ma peaksin teistesse inimestesse viisakamalt suhtuma. Läksin arvuti taha. Vaatasin postkasti. Postkastile oli tehtud uusi katalooge. Paistis, et igale kasutajale tehakse erinevad kataloogid, vastavalt sellele, millist informatsiooni nende kohta teada tahetakse. Mina olin hiljuti kirja pannud unenäo, kus ma töötasin KGB-s. Nüüd oli minu postkastile tehtud kataloog "Töö KGB-s". Ei olnud järele vaadatud minu sünniaastat, mis oleks näidanud, et ma ei saanud päriselt KGB-s töötada. Klassi listi oli tulnud kiri Tristanilt. Nagu eelmisegi kokkutuleku organiseerimise ajal, kirjutas ta alles kaks kuud hiljem kui teised. Nüüd võis loota, et Tristani eeskujul tulevad kokkutulekule ka ülejäänud poisid. Aga ma polnud seda kirja veel läbi lugenud ja seetõttu polnud kindel, kas Tristan teatab seal üldse tulemisest. Nägin juba ühte lauset sellest kirjast, mis tundus olevat vihje minu hiljutisele unenäole. Tristan ütles mulle suuliselt, et Ariel oli öelnud, et kokkutulekul ma sirutasin neile parema käe, kes sirutasid mulle vasaku, ja vasaku käe neile, kes sirutasid parema. Tristan oli nähtavasti kuskil hiljuti juhuslikult Arieli kohanud ja seetõttu otsustanud kirjutada. Ariel oli mu käsi väänanud. Aga ma ei mäletanud, kas ta tegi seda klassikokkutulekul või koolis, sest mul sulasid mälus kõik ajad kokku. Eelmisele klassikokkutulekule olin kutsunud ka Oudekki, kes oligi kohale tulnud. Olin enne seda klassikaaslastele ka kirjutanud, et võibolla võtan veel ühe inimese kaasa. Nüüd tundus Oudekki kutsumine natuke imelik ja teist korda ma poleks seda teinud.

*
Kõndisime mööda Paide tänavat. Meie kõrval hakkas liikuma pulmarongkäik. Rongkäik liikus jala ja pani mõneks ajaks autoliikluse seisma. Keerasime teisele tänavale. Rongkäigus osalejad pidid liikuma edasi mööda senist tänavat, aga mõned inimesed keerasid eksikombel meiega kaasa. Mina liikusin roomates. Ütlesin, et ma ei viitsi kõndida. Mul olid roomamiseks sobivad libedad riided. Tartu vanaema ütles, et kampsun ei oleks roomamiseks sobiv riie. Ta ütles veel, et lapsed on lollakad. Lastel olevat mäng nimega "Kes tahab enesetappu teha?" Seal öeldavat, et kes tahab, see võtku ärritusvahtu.

*
Kõndisin Toomemäel Vallikraavi tänava suunas. Nüüd olid Pätsil ja Tõnissonil mõlemal lapsed. Need lapsed pidid trepil kohtuma. Särgava rääkis, et kui Jevin talt raha küsis, oli ta andnud Jevinile raamatu, et ta selle raha eest maha müüks. Jevin oli müünud selle ühele välismaa maletajale. Hiljem oli Särgava Jevinilt küsinud, mis raamatust sai. Nad olid parajasti kõndinud selle välismaalasega läbi ühe kangialuse. Jevin oli küsimuse peale välismaalasele vastu pead löönud ja see oli raamatu tagasi andnud. Särgava oli raamatu uuesti välismaalasele andnud, öeldes, et see on kingituseks. Mõned võõrad inimesed olid löömist pealt näinud.