Kas fašistid on tsenter?

Olin laenanud raamatukogust raamatu "Režiimid, liikumised, ideoloogiad", millest teadsin, et see oli tegelikult kodus ka olemas. Aga mõtlesin, et laenamine päris mõttetu ei ole, siis kulub kodune eksemplar vähem. Lugesin laenatud raamatut. Seal oli skeem, millel oli ring. Ringi servas olid vasakpoolsed, keskpunktis parempoolsed ja vahepeal fašistid. Ütlesin, et fašistid ei olegi tsentris. Isa vaidles vastu, et on küll, sest nad on teiste jõudude vahepeal. Fašistidel olevat vahepealsed vaated, mistõttu nad võivat kõigi teistega kokku põrgata. Sellega olevat sama moodi nagu hapetega, millel on vahepealne arv elektrone ja mis seetõttu reageerivad kõikide ainetega. Mõtlesin, et päris nii see ei ole, sest seitsmenda rühma elemendid reageerivad küll kõige kergemini, aga kohe kõrval kaheksanda rühma omad kõige raskemini. Kuigi süsinik on keskmises rühmas ja moodustab küll kõige rohkem ühendeid. Ütlesin, et Maa puhul nimetatakse küll keskpunktis olevat tuumaks, välimist kihti maakooreks ja vahepeale jäävat vahevööks. Siis oleks pidanud poliitiliste jõudude puhul ka tsenter olema keskel, mitte teiste vahel. Maavärinad olid vist maakoore värinad, samal ajal kui alumistes kihtides oli kogu aeg liikumine. Öeldi, et selle kohta, mis on maatuumas, on tehtud erinevaid fantastilisi oletusi. Pildil oli näidatud, nagu elaks seal väga kummalised olendid. Ütlesin, et mulle õpetati koolis, et maatuumas on raud. Seda järeldati maakera massi põhjal.

*
Vaatasin arvutist fotosid. Ühel fotol olid kellegi jalad. See tundus olevat Sander. Tegelikult ma polnud kindel, kas see pole mõni tüdruk. Aga teistel fotodel oli ka eelistatud pildistada jalgu, mis näitas, et see koolkond tegutseb Saksamaal, kus Sander elas. Olime kahekesi klassis 113. Nägime aknast, et väljas ajab Sander kellegagi juttu. Ütlesin, et me peame põgenema, enne kui Sander aknast sisse tuleb. Meil oli põgenemisega nii kiire, et ei olnud aega kotti kaasa võtta. Sander hakkaski meid taga ajama. Minu kaaslane põgenes koolimaja peaukse suunas, aga mina keerasin tiiba, kuhu Sander ei teadnud järele tulla. Tiivast viis teine uks välja. Selle ukse juures olev värav oli lukus, aga ma ronisin üle aia. Mul oli aju sellise ehitusega, et ei eristanud detaile, mistõttu ma ei näinud ennast üle aia ronimas, aga teadsin, et arvatavasti sain kuidagi üle. Mõtlesin, et ma ei põgene koju kesklinna kaudu, muidu võib Sander mu tee ära lõigata. Lähen üle Sõpruse silla või veel Ihaste-poolsemast sillast. Aga seal võib tegelikult ka Sander ees olla, sest ta elab Ravila tänaval. Varem elas koos meiega Ujula tänaval või selle naabertänaval. Kui mina oleks Sandrit taga ajanud, ei oleks ma talle midagi teinud, aga tema puhul ei võinud teada. Järgmisel päeval võis vist siiski rahulikult kooli tulla.