Pidin põrandat pesema

Olin riidepoes. Andsin müüjale kangast, et ta mulle sellest ülikonna õmbleks. Võis oodata, et hind tuleb väga suur. Liiga suure hinna korral oleksin ülikonna tellimisest loobunud. Kuulasin kodus raadiot. Seal rääkis Reiljan. Ta rääkis, et algul suhtusid inimesed Riigikogu liikmetesse sõbralikult, aga ühel hetkel muutus suhtumine vaenulikuks. See olevat näidanud, et inimesed on vaeseks jäänud ja elavad nagu lepatriinud. Reiljan tahtis inimestega rääkides nende suhtumise jälle sõbralikuks muuta. Saatejuht küsis, mida Eesti Kongress arvab. Reiljan vastas, et Eesti Kongress on tegevuse lõpetanud. Saatejuht ütles, et aga kaks inimest on saatesse helistanud, et see tuleb uuesti kokku kutsuda. Reiljan vastas, et seda ei saa teha.

*
Olime teatris. Ühe naise laps läks saali taga olevasse ruumi, kus olid elektrijuhtmed. Naine läks järele ja tõi sealt lapse ära. Nad lahkusid saalist väljapääsu kaudu ja mina läksin nende järel. Jäin teatri väljapääsu ette seisma. Hulk inimesi läks minust mööda ja riivas mind. Lõpuks tuli üks naine, kes jäi minu ees koos oma mehega seisma ja mind kurja näoga vaatama. Küsisin, kas ta ei mahu mööda. Ta vastas, et ei mahu jah. Tulin eest ja ütlesin, et teised on küll mahtunud.

*
Olin kunagi ammu mänginud huvitavaid avanguvariante, aga enam ei saanud neid mängida, sest need vastased ei käinud enam üldse klubis kohal. Sellest oli kahju. Aga ma võisin püüda minevikku ellu äratada selle abil, et mängida neid avanguvariante kellegi teise vastu. Mängisin malet. Hulk ettureid läks vahetusse, aga laual oli endiselt paks etturite mass topeltetturitega, nagu poleks ühtegi nuppu laualt kõrvaldatud. Mängu keskel oli mul raske seis, aga lõpus läks paremaks ja võitsin ajaga. Kirjutasin protokolli tulemuse 0-1. Kohtunik tuli vaatama ja kirjutas 1-1. Tegin märkuse, et ta ühe ühe asemele nulli kirjutaks. Keegi tuli mulle ütlema, et mängis veel ägedamat avangut kui mina. See oli Klaus või Rei. Mulle oli juba tabelisse ära kirjutatud, et sain kuuenda koha ja parima tartlase auhinna. Aga viimase mänguga tõusin viiendat-kuuendat kohta jagama. Esimesed viis said kohaauhinna. Viienda koha auhind oli suurem kui parima tartlase auhind. Võis oodata, et mulle tahetakse ikkagi anda väiksem auhind, sest minuga koha jagaja ei olnud tartlane ja talle ei saanud parima tartalse auhinda anda. Aga ütlesin, et ei ole midagi, teeme viienda koha auhinna pooleks. Siis ma oleks saanud vist veel parima tartlase auhinna lisaks. Läksin teise tuppa ja ajasin maja kahe naistöötajaga juttu. Mina olin selle maja kasvandik. Rääkisin, et ühel naislauljal oli nahk üleni kärnane. Naistöötaja vastas, et see laulja on nii kuulus, et ei pea palju riideid selga panema. Neil naistöötajatel olid endal talle sarnased riided. Üks naistöötajatest käratas, et ma ei silmitseks teda. Ta nõudis, et ma peseks põranda ära. Küsisin, kas ainult selle ruumi või kõigi ruumide. Ta vastas, et kõigi ruumide. Küsisin, kas ainult selle korruse või ka keldri ja pööningu. Ta vastas, et keldrit ja pööningut ei ole vaja. Küsisin, kas vaipade alt tuleb ka pesta. Naine vastas, et seda ei ole vaja. Ma ei saanud aru, miks nad arvasid, et võivad mind tööle panna, kui nende enda arvates olin ma töövõime kaotanud.