Õpilaste õlad

Istusin tunnis. Tundi andis Juhkam. Vaatasin talle otsa, kuni ta koputas mulle kaardikepiga õlale. Paistis, et sellepärast, et ma ei konspekteerinud. Hakkasin seda nüüd tegema. Aga Juhkam küsis hoopis, kas ma olin ERSP-s. Ta oli nähtavasti ise olnud. Vastasin, et ma ei olnud ERSP-s, aga lugesin ERSP ajalehte. Mõtlesin, et ERSP-s ei olnud tol ajal ainult need, kes seal praegu on, vaid ka hiljem Isamaaliitu läinud, nagu Kelam. Laarile meeldis ka tolleaegne ERSP. Üks õpilane lahkus klassist enne tunni lõppu. Mina kiigutasin vastu tahtmist lauda, aga sain selle tahtepingutusega pidama. Seepeale hakkas minust paremal istuv Sander nalja pärast ise kiigutama. Aga varsti läks ta üks pink ettepoole. Näitasin minust vaskul istuvale Erikule oma vihikust joonistusi, mida ta oli varem ka näinud. Erik tahtis vihikut sodima hakata. Keelasin ja lõin talle küünarnukiga vastu kätt. Erik keelas seda teha ja ütles, et tal on juba õlg pidavast tagumisest valus. Juhkam viis tunni lõpul läbi leinaseisaku, sest üks kooliga seotud inimene oli surnud.