Magistritöös kirjutasin, et on öeldud, et fašismi on vaja uurida selle kordumise vältimiseks, kuid et minu arvates peaks iga kodanik ise jõudma otsusele, milline riigikord on parim. Fašismi uurimist alustades ei saanud mul selle kohta ette täiesti selget seisukohta olla, kuid nüüd on see uurimistöö valmis ja võib järeldusena öelda, et fašism hea riigikord ei ole, kuivõrd ta on diktatuur ja veel äärmuslik diktatuur. Ja võib nõustuda Vello Helgi mõttega, et eesti ajaloolased ei pea olema maksimaalselt erapooletud, vaid kaitsma rahvuslikke huve. Kui Mart Laar on nii poliitik kui ka ajaloolane, kas ta peaks poliitikuna võtma selge seisukoha, aga samal teemal ajaloolasena kirjutades jääma täiesti erapooletuks?
Kuid nagu fašismi ei saa heaks kiita, nii ei saa selle kõiki elemente hukka mõista. Ei ole vaja suhtuda rahvuslusse negatiivselt sellepärast, et ka fašistid olid rahvuslased. Šovinism oleks liiast, aga rahvuslus saab esineda ka mõistlikul kujul. Üks fašismi põhimõte, mille suhtes tänapäeval on mindud teise äärmusesse, on autarkia. Nüüd pooldatakse selle asemel vabakaubandust. Kuid kui vaadata maailma rahvaarvu kasvu ja ähvardavat toidupuudust, siis tundub mõistlikum natuke autarkilisemaks tagasi minna. Täielik isevarustamine oleks utoopiline, aga toiduainete osas ei poolda ma seda, kui nende kodumaal tootmisest loobutakse või kui neid küll toodetakse, aga rikkamatel Euroopa Liidu kodanikel on õigus need meie eest ära osta, kui endal puudus kätte tuleb. Samuti ei tundu hea lahendus, kui raha saab hoida ainult välismaalastele kuuluvates pankades. Kui maailmas mõni riigijuht kukutatakse, süüdistakse teda sageli raha välismaa pankades hoidmises, aga Eestis teeb seda kogu rahvas.
pühapäev, aprill 17, 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar