Varjud meres

Seisime vee ääres. Minu kaaslane tahtis püüda kala. Näitasin talle, et suured kalad on otse tema jalgade ees. Ta pani õngekonksu endale lähemale ja püüdiski kaks suurt kala välja. Kaaslane läks kaugemale vette ja mina jäin vettemineku sillale. Hoiatasin kaaslast, et haid võivad tulla. Tema arvas, et ei saa tulla. Mina ütlesin, et raamat "Varjud meres", kus see kõik toimus, räägibki haidest. Hai tuligi ja sõi väljapüütud kalad ära. Aga kaaslane püüdis hai enda välja. Siis ilmus vees nähtavale rebane, kes tahtis meid rünnata. Lasin ta kahe lasuga maha. Rebane muutus luukereks, aga luukere ründas mind edasi. Põiklesin tema eest vasakule-paremale, aga luukere muutis koos minuga suunda. Jutu lõpus oli öeldud, et need kaks vee ääres olnud meest elasid veel kaks aastat ja saatsid üksteisele kirjadega unenägusid. Nii et samast soost inimesed võisid ka unenägusid vahetada.

*
Lugesin vana ajalehte. Selle toimetaja avaldas lehes kirja oma naistuttavale, et toimetaja ei saa ühel üritusel talle roose kinkida, sest üks teine mees on vastu. Roosid tahtis ta kinkida teisel ajal. Naistuttav avaldas selle peale vastuse, et ta viskab selle eest need roosid toimetajale näkku ja lõpetab temaga suhted. Kolmandaks ilmus jälle toimetaja kirjutis, kus ta ütles, et viis esimeses kirjutises toodud lubaduse roose kinkida täide. Ei teadnud, kas see vastas ka tõele, või oli väljamõeldis. Aga juures oli ka foto, et üritusel istusid toimetaja ja see naine kõrvuti esireas. Öeldi, et kuigi toimetaja kunagi ei abiellunud, oli tal ka laps. Ja selle lapse järeltulija ei saa riigi toetust. Lugesin ajalehe köidet isa kirjutuslaua teisel küljel. Esimene leht rebenes. Hakkasin nutma. Isa läks vastu kapi otsas olevat virna ja sealt kukkus mitu aastakäiku ajalehti alla. Isa hakkas neid tagasi panema. Minu käes olev köide oli halvas asendis ja ma ei julgenud liigutada. Ütlesin isale, et ta köite ise minu käest ära võtaks, et mind ei süüdistataks kortsutamises.