Aiaauk

Olime Peedul vanaema suvilas. Päeva lõpetuseks tuli ette kanda minu raamatu lõpp, mida pidid mängima mitu osatäitjat. Aga lähenes juba laagrist ärasõidu kellaaeg ja inimestel polnud enam eriti aega etendust vaadata. Kandsime raamatu lõpu siiski ette, isegi kaks korda. Raamat lõppes Klausi luuletusega. Kuigi proosatekst oli raamatul minu kirjutatud, olin kasutanud Klausi luuletusi. Kõndisime aiast minema. Isa ütles, et ta tahaks teada, mis aja kohta raamatus olev lugu käib. Sellele ei saanud täpselt vastata, sest seda raamatut kirjutades ma ei märkinud veel kirjutamise aegu üles. Aga kui isa oleks pärast uuesti küsinud, siis oleks saanud vastata, et selles on kõik minu eluperioodid kokku sulatatud, sest unenägudes sulavad ka kõik ajad kokku. Ja minu raamatus on lisaks kokku sulatatud unenäo ja ärkveloleku aeg. Klaus küsis, kas raamatu kaanel on ainult minu nimi. Vastasin, et Klausi nimi on tiitellehe pöördel. Lohutuseks ütlesin, et sellel raamatul, mis on üleni minu kirjutatud, on minu nimi ka ainult tiitellehe pöördel. Klausi oli raamatus kasutatud sellepärast, et ta oli kamba liige. Aga nüüd hakkasin mõtlema, et võibolla ta ise ei teagi, et ta kamba liige on. Kamba tegevus oli alguse saanud sellest, kui me olime just saanud endale koha kirjanike suvilas, ma olin matnud aiaaugu ette mesilase ja teinud sinna lisaks lõksu, et oleks näha, kui Pille läheb mesilast välja kaevama. Siis olin seda kohta Klausile näidanud.

*
Olin kirjutanud ise oma luulekogu kohta arvustuse. Isa oli soovitanud, et ma ei saadaks seda "Eesti Ekspressile", vaid ühel maakonnalehele. Olingi saatnud, aga polnud vastust saanud. Seda ma ei viitsinud jälgida, kas arvustus lehes ilmub või mitte. Kui ta oleks ilmunud mulle märkamatult, oleks võinud juhtuda, et mul jääb honorar saamata, sest ma ei tea seda küsida. Aga nüüd nägin, et ajalehe naistoimetaja oli mulle siiski vastanud, tema vastus oli postkastis minu kirja all. Olin arvustuses kasutanud oma raamatu iseloomustamiseks kahte sõna. Toimetaja oli lisanud nende põhjal kolmanda sõna juurde ja kirjutanud, et sellised luuletused meeldivad eriti naistele. Vastasin nüüd, et ma lugesin kirja alles täna. Lamasin pimedas toas voodis ja tundsin, et mingi naine võttis mul käest kinni. Tegemist pidigi olema selle toimetajaga. Aga kui ma vaatasin, kes seal lamab, siis oli seal hoopis mees. Korterisse olid tunginud võõrad. Tõusin voodist, et nendega võidelda. Võtsin kaks kaigast kätte. Aga ma ei julgenud nendega lüia, muidu oleks ärgates võinud selguda, et olen löönud hoopis perekonnaliikmeid.

*
Keskkool hakkas teist korda läbi saama. Seekord ma ei olnud õppimisse tõsiselt suhtunud ja pidi tulema kehv tunnistus. Tunnistus anti kätte. Hinded olidki halvemad kui eelmine kord. Kõigis ainetes peale kehalise kasvatuse olin siiski vähemalt kolme kätte saanud. Kehalise kasvatuse hinnet ei olnud selle klassi ühelgi veerandil välja pandud, sest ma polnud seal saanud tundides ühtegi hinnet. Õpetaja oleks võinud siiski hindeid panna, sest ma käisin tundides palli mängimas kohal, ainult hindelisi harjutusi ei teinud. Ajaloos olin saanud ülikoolis viisi, aga uuesti keskkooli tulles neljasid. Otsustasin, et nii see jääbki, ma ei pinguta ka edaspidi keskkooli ajaloo kontrolltööde jaoks, vaid ainult ülikoolis. Uuesti keskkoolis käimisel pole mingit tähtsust, see tüütas mind lõpuks ära. Keskkooli neljad võisid siiski näidata, et seal anti nii palju materjali, et ma ei jõudnud seda kõike läbi lugeda.